AIAHOOLIKU BLOGI | Kilde ja uitmõtteid augusti alguse aiast
Mitte et ma neid väga taga igatseksin, aga imelik ikka. Eelmine aasta oli nendega tõeline häda ja uputus. Teised, keda peaaegu et pole, on liblikad. Ometigi on kõik nende lemmiktaimed uhkelt õites või hakkavad tasapisi vaat et juba otsagi saama. Alles paar päeva tagasi kohtasin selle aasta esimest päevapaabusilma ja üksainus teda oligi. Kummaline! Kuidas teie aias liblikate/herilastega lood on?
Küll aga jagub minu suureks rõõmuks ohtralt mesilasi, kimalasi ja ritsikaid. Aed on suminat ja sirinat täis!
Uued õied
Uusi silmarõõmustajaid jagub ka augustisse. Maja taga peenras võtab aina põnevamat ilmet aed-leeklill “Blind Lion”. Tema õied päriselt lahti ei lähegi, jäävadki sellisteks tumedateks kobarateks. Mulle ta meeldib!
Päevaliiliarindelgi jagus veel üks uus tulija — sel kevadel mulda pistetud juurejupist kasvatas õie toredasti jäätisekollane “Blizzard Bay” ning mesimummud naudivad eelmisel aastal “Helga taimeaiast” toodud kukesabade “Zigeunerblut” õisi.
Linnurindelt
Just tuiskas aiast läbi kuldnokanoorukite suvemaleva rühm. Terve õu sai hüplemist, tuisklemist, kärtsumist ja säutse täis. Tõeline energiapuhang!
Ja tihastel tundub olevat juba kolmas pesakond. Täna oli õuel korraks ikka päris Hitchcock — tihasepoegade bande, linavästrikud, rästad ja kuldnokkade suvelaager! Nii tihedat linnuhetke pole mu aed varem vist näinudki!
Suhupistmised
Nagu ikka, nii on ka selle aasta august tõeliselt maitseterikas. Kasvuhoones on tomatiuputus, kastist saab erivärvides ube ja teisest kastist porgandeid ning järjest valmivad mu suured lemmikud pamplid, kes on sel aastal enneolematult pirakad ja magusad! Sõstrapõõsastel jagub marju rohkem kui kulub ning taaskord on tulemas tõeline õunauputus. Esimesed allakukkunud õunapunnid kannatavad juba suhupistmist ja koogiks või moosiks tegemist ning tegelikult peaks sel aastal jälle ühe tomatimoosi vaaritamise ette võtma — eelmine sats on otsa saanud ning tegu on tõeliselt mõnusa veinikõrvale saiamäärdega. Kes retsepti soovib, siis selle leiab siit.
Küsi, ja sulle antakse!
See läheb tegelikult samuti suhupistmise teema alla. Ja vabandust, jälle on peategelasteks vaarikad. Ja tundub, et kuna ma ei saa nende üle jauramisest üle ega ümber, siis otsustasid nad mulle ise koha kätte näidata. Mul on nendega kaks teemat — esiteks mure selle pärast, et naabri aina suuremaks kasvav hetk kipub neilt praeguses kohas toitu röövima ja neid lämmatama ning teiseks olen mitu aastat aeda mõnusat kollast vaarikat tahtnud, kuid pole õnnestunud sobivat sorti leida, kõik on liiga hapud olnud. Nüüd aga, ühe aiatöötuhinapäeva käigus, kui tegelikult pidin juba otsad kokku tõmbama ja tuppa ära minema, ei andnud hing ikka millegipärast ikka rahu ja otsustasin aastaid tagasi kuuri taha jäänud mullahunniku naadidžunglist puhtaks trimmida ning seda tasapisi likvideerima hakata. Ja mida ma näen — terve mu kuuriseina ja mullahunniku vaheline osa on end vaarikaid täis kasvatanud! Ja kannavad nii mis mühiseb! Pisut küll kõhklevalt proovisin ühte marja ja siis sõin juba kahe suupoolega — nii head ja mahlased! Kuid see pole veel kõik — hetk hiljem leidsin teiselt poolt mullahunnikut heki alt tillukese, aga tihedalt kollaseid vaarikaid täis vaarikataime — ja need vaarikad on magusad!!! Just sellised nagu olen siiani pingsalt taga ajanud. Vaat siis! Kummaline aasta, taolisi ootamatuid lotovõite ja kirsse tordil on selle hooaja vältel päris mitmeid olnud! Aga tore, mulle sobib. Nüüd on tõesti põhjust end kätte võtta ja see viimanegi veel pisut ripa-rapa olnud nurgake aias korda teha!
Sellised uitmõtted siis seekord, nüüd aga paar õiteilu klõpsu veel ja siis õue suvist ilma nautima! Mõnusat sumedat augusti kõigile!
