Sel aastal olen kuidagi eriti rahutu, sest on, mida oodata. Tagasi vaadates mõistan, et eelmine aasta sai aias ikka erakordselt palju ära tehtud ja nii on (loodetavasti) palju uut ja põnevat tulemas. Käin eelmise aasta uustulnukaid aina piilumas, et kas ehk juba tärkavad ja ega nad pole talvega pihta saanud.

Üks uus rõõmustaja juba otsapidi paistab – minu kauaigatsetud ja eelmisel aastal lõpuks ometi maha tipitud võrkiirised on ninad mullast välja pistnud.

Ja eks neid ninasid hakkab nüüd mullast järjest enam välja pugema ning aed rõivastab end aina kevadisemasse rüüsse. Praegugi juba leiab päris palju silmailu – lumikellukesed hakkavad täishoogu sisse saama, esimesed märtsikellukesed sirutavad päid päikese poole ja ka lumeroos on oma kopsakad kreemikad õied lahti löönud.

Tegelikult oli ka talv omamoodi tore. Värvi päevadesse lisasid linnuvaatlused ja suurest rohenäpusügelusest aitas üle aknalaual sibula kasvatamine. Aialinnud said uued kaunid sööginõud ja toidu neisse valmistasin see aasta ise. Paistab, et klientuur jäi restoraniuuendustega rahule.

Kuigi jah, pean siinkohal siiski tunnistama, et kevad on ja jääb minu lemmikaastaajaks.

Endalegi üllatusena olen selle kevade alguses täitsa kenasti graafikus püsinud. Isegi kuldnokkade uus maja sai üles, kartsin, et jään sellega hiljapeale, aga õnneks mitte. Nüüd on kõik sulissõprade vastuvõtuks valmis. PS! Kas teadsid, et kuldnoka pesakasti paigaldades peaks alati ilmakaartega arvestama? Pesakasti lennuava tuleks sättida hommikupäikese poole ehk ida- ja lõunasuuna vahele.

Redised külvasin ka kasvuhoonesse maha. Ja seda tehes avastasin suure rõõmuga, et eelmine aasta hakkama pandud kasvuhoonekatsetused vist tõesti toimivad. Jätsin sügisel ämbrisse kevadet ootama suure laugu ja väiksemasse potti tippisin mõned tulbid. Kahtlesin küll, kas nad kasvuhoones pottide läbi külmudes ehk hukka ei saa, kuid tundub, et mitte. Ninad juba otsapidi väljas ja venivad iga päevaga kõrgemaks. Ning tundub, et ühest laugust on saanud kaks. Nii tore!

Ka tomatid on juba tõusnud, mulda said nad 12. märtsil, mil kalendri järgi soodus päev. Jäin eelmisel aastal otsustatud sortide juurde: Mandat, Green Zebra, Lihavõttemuna ja Vesuvio. Lisaks tomatitele kosuvad tasapisi ka mustade võõrasemade beebid ning kohekohe on käes lõvilõuaseemnete mulda pistmise aeg.

Ja siinkohal ongi paslik esimene postitus lõpetatuks kuulutada – ega siis kohe alguses saa jutuga liiga pikale minna. Algus tehtud, nüüd hoo ja naudinguga edasi! Õnnelikku kevadet kõigile aiahoolikutele!