Vanaemade nipid, millega hoidised alati ōnnestuvad ja kaua säilivad


Vanaemade nipid, millega hoidised alati ōnnestuvad ja kaua säilivad
Foto: Shutterstock

Hoidiste tegemine on omaette kunst — lisaks sellele, et purki peavad saama värskete marjade ja köögiviljade vitamiinid ja mineraalid, peab hoidis ka keldririiulil pikalt säilima ning muidugi ka maitseelamust pakkuma. Et tänapäeval on poest saada peaaegu kõike, on vanaemade oskused muutunud üha enam eksklusiivsemaks ja haruldasemaks nähtuseks. Jagame näpunäiteid, kuidas kodus kasvanud või turult ostetud hea ja parem steriilselt purki pista.

Kuigi viimastel aastatel on populaarsust kogunud marjade ja köögiviljade külmutamine, säilib nende toiteväärtus ka oskuslikul keetmisel. Õige on hoidiseid teha nii, et aiasaaduseid üleliia ei kuumutata, eriti aga lahtistes keedunõudes, mis soodustab C-vitamiini hävimist. Ka liiga rohke suhkruga keedetud moosid on koostiselt lähedasemad suhkrule kui värsketele ja tervislikele marjadele. Parimad hoidised on mahlad ja kompotid, nn. vesihoidised, eriti väärtuslikud on aga toormahlad ja toormoosid. Neis säilib marjade hea maitse ja lõhn, samuti C-vitamiin.

Kodusel hoidiste valmistamisel tasub silmas pidada järgmisi nõudeid:

- Häid ja säilivaid hoidiseid saab ainult värsketest, äsja korjatud marjadest, puu- ja aedviljadest, mis on parajalt valminud. Seisnud ja käärinud marju ei sööda toorelt, samuti ei saa neist kvaliteetseid hoidiseid. Parimal juhul võib neist kiiresti suppi keeta või valmistada kohe tarvitatavat keedist.

Seotud lood:

- C-vitamiin laguneb kõrgel temperatuuril kuumutamisel ja ülekeetmisel. Seega on köögiviljade kuumtöötlemiseks sobivaim temperatuur 75-100° kraadi vahel. Vitamiinide kadu soodustab ka ilma kaaneta potis keetmine või liiga tihe segamine. Kaant ei tohiks liiga sagedasti kergitada ega segamisega liiale minna.

- C-vitamiini säilitamiseks ei tohi kooritud ja tükeldatud aedvilju enne kuumtöötlemist vees leotada, sest C-vitamiin on veeslahustuv.

- Hoidiste säilitamiseks valime paraja suurusega, pigem väiksemad purgid ja pudelid, mille sisu saab korraga ära kasutada. Avatud hoidised riknevad kiiresti.

- Puuviljade koorimiseks, tükeldamiseks, marjade puhastamiseks kasutada kindlasti roostevabast terasest nuga ja kahvlit, tõstmiseks samuti roostevabast terasest lusikat või kulpi.

Loe veel

- Kasutatud pudelid või purgid peavad olema piinlikult puhtad, s.o. neid leotatakse eelnevalt, pestakse harjaga sooda- või nõudepesuvahendiga ja loputatakse keevas vees. Purke seest rätikuga ei kuivatata, vaid nõrutatakse lauale pandud puhtal rätil, kausis või restil. Hea, kui pestud ja nõrutatud purgid kuumutatakse veel üle praeahjus. Ülekuumutamine on eriti vajalik siis, kui hoidist ei steriliseerita.

- Kasutatavad harjad, rätikud jm. peavad olema hästi puhtad, samuti tuleb ka kausid, sõelad ja muud tööabinõud enne kasutamist kuuma veega üle loputada.

- Marjad, puuviljad ja köögiviljad tuleb enne hoidistamist sorteerida, puhastada, hoolikalt loputada ja sõelal nõrutada.

- Hoidiste steriliseerimisel (ülekuumutamisel), eriti purkide väljatõstmisel ja jahutamisel vältida tõmbetuult. Kuumi hoidiseid jahutada laual rätiga kaetult.

- Kasutatavad sulgurid, kummikapslid, kaaned, plastik või tsellofaan tuleb loputada keevas vees. Korke hoida keevas vees 5-10 min. Samuti võib korke ja kaasi steriliseerida puhta vatipadja ja 80% viinaga. Pudelid ja purgid tuleb õhukindlalt sulgeda kohe pärast ülekuumutamist. Tsellofaan/plastik tõmmata pudelisuuule märjalt, s.o kasta hetkeks kuuma vette, tõmmata siis pudelisuule ja siduda kuuma vette kastetud nööriga. Kummikapslid suruda purgile või pudelile nii, et kapsli sisepinda ja pudelisuud sõrmedega ei puuduta. Metallkaaned asetada purkidele enne kuumutamist ja pärast keerata sulgemisseadeldisega kinni. Katsetada võib ka plastmassist kaasi. Neid hoida 5-10 minutit kuumas vees, kus kaas paisub ja suruda siis purgile. Jahtudes tõmbub kaas kokku ja sulgeb purgi õhukindlalt. Plastmasskaantega suletud purke kontrollida hiljem hoolikalt, sest võib juhtuda, et need ei sulgu küllalt tihedalt.

Õunu saab oskusliku pakkimise ja heade hoiutingimuste korral säilitada keldris kuni kevadeni. Värskelt säilitamiseks on kohased ainult täiesti terved, plekkideta ja vigastusteta sügis- ja talisordid. Õunu võib hoida 1-3 kihiliselt riiulitel. Riiulitel on hõlbus eraldada ka need õunad, millele on tekkinud plekid. Sobiva ruumi puudumisel võib õunu pakkida ka kastidesse või korvidesse, pannes iga õunakihi vahele peenikesi puulaaste, puhast ja kuiva turbapuru või pakkida iga õun eraldi paberisse ja panna siis kihtide vahele turbapuru. Heinte või õlgede kasutamine pakkimismaterjalina võib soodustada õunte riknemist.

Õunu, pirne ja ploome saab säilitada ka kuivatamisel. Kuivatatud puuvilja ostmisel või kodusel kuivatamisel peab vaatama, et puuvili oleks parajalt kuiv, sõrmega katsudes veidi painduv, mitte aga murenev, puhta ja meeldiva välimusega ja kõnes olevale puuviljale omase lõhnaga. Eriti vaadatagu, et kuivatatud puuvili ei oleks kahjuritest rikutud. Selline puuvili ei kõlba toiduks. Puuviljad tuleb enne kuivatamist puhastada, ploomidel eemaldada kivid, õuntel-pirnidel südamik. Et koor on vilja üks vitamiinirikkamaid osasid, ei ole vaja seda eemaldada. Õunad ja pirnid võib lõigata umbes 0,5 cm paksusteks ratasteks või sektoriteks ning asetada nöörile, päikselisse kohta paberile, puhtal kangal või papi peal radiaatorile, aga ka küpsetuspaberil praeahju (80-85 kraadi) kuivama. Kuivatatud puuvilju tuleb alati hoida õhurikkas ruumis, võimalikult hõredas riidest kotis.

Allikas: L. Lints, D. Luitva jt. "Perenaise käsiraamat", 1968