Paljudes vanades talukohades pole peale salv- või puurkaeva muud veevõimalust ja ajutise lahendusena on selline variant väga praktiline. Soovitan valida sellise kerise, mille kohale saab panna veepaagi, mis ongi selle lahenduse võlu — saad suures koguses kuuma vett. Idee saime sõpradelt, kes ostsid maakodu ja olid samasuguse probleemi ees — enne kui veevärv majja sai.

Kilesauna ehitamiseks läks aega kolm nädalavahetust, aga me tegime ka korraliku projekti — ArchiCADi joonised ja 3D, mille järgi olid kõik detailid välja arvutatud. Me ei jätnud midagi juhuse hooleks, sest aeg on piiratud (linnainimene saab ju maal ikka käia ainult nädalavahetuseti).

Kilesauna ehitatakse põhimõtteliselt samamoodi kui puitkonstruktsiooniga maja. Vahe on selles, et ei pane voodrit, soojustust ega katust. Voodrilaua asemel kata konstruktsioon (seina ja katuse) paksu läbipaistva kilega, põrandaks soovitaks panna immutatud terrassilaua.

Vundamendi osas on mitmeid variante. Meie asetasime aluskonstruktsiooni paekividele, mis oli kohapeal kohe käepärast võtta. Samadest kividest ladusime ka kerisealusE, kuid võib kasutada ka olemasolevat vundamenti, mis on mõnest vanast ehitisest järele jäänud, või hoopis kergplokke.

Ruumi planeerimisel võiks arvestada kahe ruumiga: riietus- ja pesuruum ning leiliruum, kuid võib lisada näiteks varjualuse, kus leilist tulles ennast jahutada. Ka välidušš on mõnusalt värskendav.

Kui rääkida ehitustehnilistest ja praktilistest soovitustest, siis kindlasti tuleks silmas pidada, et leiliruum ei tuleks liiga suur. Eriti just kõrguses (maksimaalselt 2200-2300 nagu tavalistel leilisaunadelgi), kuna soe tõuseb üles ja liiga kõrge ruumi puhul jääb leil nõrgaks.

Tähtis on valida keris natuke suuremale ruumile kui ette nähtud (kubatuur on tehnilistes andmetes välja toodud), sest kile kaudu on suurem soojakadu. Hea oleks panna kütmiseks mõeldud luuk väljapoole sauna, sest siis ei välju soojus leiliruumi ukse kaudu iga uue ahjutäie puude lisamisel.

Kerise paigaldamisel tuleb jälgida kõiki tootja ette kirjutatud nõudeid: kaugus süttivast materjalist (kuumaks minevate detailide isoleerimine süttivatest pindadest), ventileerimine jms.

Ühe soovituse annaks veel, just neile, kes hindavad privaatsust. Nagu me kõik teame, siis kile paistab läbi. Soojaga läheb küll kile uduseks, kuid kes hindab ikkagi rohkem privaatsust, siis soovitan sauna asukoha läbi mõelda — meie ehitasime sauna vanade müüride vahele, kus on nii hommiku- kui ka õhtupäike. Leiliruumi kõige kõrgema pingi pealt avaneb vaade päikeseloojangus põllule.

Saunas saab nautida 80-kraadist sooja. Alguses oli soojust vähe, kuid panime leiliuumi laele topelt kile ja saime kraadid üles. Kuumust jagus vähemaks, sest meile sisearhitektidena olid olulised ka ilu mõttes õiged proportsioonid. Oli hea ära proovida. Aga soovitame ikkagi teha ruumid veidi madalamad, et vältida hilisemaid parandusi.

Jõudu kõigile katsetamises!