Põhjalik juhend, kuidas kodus komposti teha

 (1)
Mida võib komposti panna ja mida mitte?
Põhjalik juhend, kuidas kodus komposti teha
Foto: Pixabay

Paljud meist on siiani harjunud oma toidujäätmeid lihtsalt prügikasti viskama. Kui sa aga keskkonnast vähegi hoolid ning oled hakanud koduse kompostimise vastu huvi tundma, siis siin on sulle mõned näpunäited.

Kompostimine on hea viis toidujäätmetele realiseerimisviisi leidmiseks. Nii ei satu need koos tavaprügiga jäätmejaama või prügimäele, mis on väga oluline, sest prügimäele sattudes hakkavad orgaanilised jäätmed lagunema, mis omakorda võib viia metaani tekkimiseni. Metaan aga on üks kasvuhooneefekti põhjustajatest. Toidu- ja muid kompostitavaid jäätmeid kompostides ei vähenda sa mitte ainult metaani heitkogust ja oma ökoloogilist jalajälge, vaid saad tasuks toitainerikka komposti, mis annab taimedele tervist ja rammu ning vähendab vajadust keemiliste väetiste järele. See on suur samm rohelisema eluviisi poole. Pealegi on kompostimine palju lihtsam kui see esmapilgul tunduda võib.

Kuidas siseruumides komposti teha

Kompostimiseks pole ilmtingimata aeda tarvis. Sisekompostimiseks on mitu võimalust — võid koguda toidujäätmed spetsiaalsesse kompostikasti, mis aitab jäätmetel laguneda ja kompostiks muutuda või kasutada vihmaussikompostrit (ehk vermikompostimist). Põhimõtteliselt on vihmaussidega kompostimine sama mis tavaline kompostiminegi, ainult et vihmaussid teevad sinu eest pool tööd ära ning muudavad kogu protsessi märgatavalt kiiremaks. Vermikomposter koosneb reeglina järgmistest osadest: sanga ja õhuavadega kaas, kastid biojäätmete ja usside jaoks, vedeliku kogumise kast, jalgadega põhi, aukudega plaat liigse vedeliku äravooluks. Kompostri kasutamine on äärmiselt mugav ja lihtne. Kui oled kompostri õigesti kokku pannud, jääb üle vaid usse köögijäätmetega toita ja valminud komposti välja võtta. Kui kasutad korralikku kompostikasti ning sellega õigesti ringi käid, siis ei pea kartma ka seda, et kompostikast haisema hakkaks, rääkimata siis putukatest või teistest pahalastest.

Seotud lood:

Kui sa ei soovi ise komposti valmistada, aga eelistad siiski toidujäätmeid mitte tavaprügisse visata, siis võid need eraldi karpi kokku koguda ning karbi täitudes viia selle sisu lähimasse biojäätmete konteinerisse. Olemas on ka korteris biojäätmete kogumiseks mõeldud komposteeritavate kottidega kompostrikorvid või spetsiaalsed stiilse välimusega bioämbrid, mille sisu on lihtne biojäätmete konteinerisse tühjendada.

Loe veel

Komposti koostisosad

Põhimõtteliselt on kompostimiseks vaja kolme komponenti, mis võib lahterdada järgmiselt: pruunmaterjal, rohematerjal ja vesi. Pruunmaterjal on näiteks oksaraod, põhk ja surnud lehed, mis annavad süsinikku; rohematerjaliks on komposti minevad toidujäätmed ja taimne kraam, mis lisab lämmastikku. Vesi on vajalik komposti niiskena hoidmiseks, sest muidu kompost ei lagune. Korraliku komposti saamiseks võiks pruunmaterjali ja rohematerjali olla võrdselt.

Mis on „komposti tee“?

Ei, see pole joomiseks mõeldud tee, vaid vedelik, mis saadakse mikroobide ekstraheerimisel kompostist nö pruulimise teel. Selline vedelik, nagu kompost üldiselt, annab taimedele rammu ja tervist. Mõnedel siseruumidesse mõeldud kompostimiskastidel on olemas eraldi kraan kompostitee nõrutamiseks, pea seda sobivat kasti valima hakates meeles.

Mida üldse kompostida?

Kui oled kompostima hakkamist tõsisemalt kaaluma hakanud, siis ilmselt sa laias laastus juba tead, mida sobib komposti panna. Puuviljad, köögiviljade koored, kohvipuru ja toidujäägid on esimesed, mis pähe tulevad. Kuid tegelikkuses on see nimekiri palju pikem ning kindlasti leidub seal sellist, mis võib sulle üllatusena tulla. Kompostimiseks sobivad hästi ka ajalehed, papp, paber, 100% puuvillane või villane riie, puidulaastud, aiajäägid, karvad, teepakid, kohvifiltrid, kuivatist ja tolmuimejast pärit kiud ning isegi kaminatuhk. Hea tahtmise korral on ka jõulukuuske võimalik kompostida, kui sul on abiksi võtta puiduhakkemasin või võimsam oksapurustaja. Ja kui sul tekibki kahtlus, kas see või teine asi ikka sobib komposti, siis tee kiire veebiotsing ning leiad kindlasti vastuse.

Mida ei tohiks komposti panna?

Komposti ei sobi piimatooted, munad (küll aga sobivad hästi munakoored!), liha, kala ning rasvaineid, sest need võivad tekitada lõhnaprobleemi ning meelitada ligi närilisi ja muid pahalasi. Samuti tuleks vältida lemmikloomade väljaheidete kompostimist (sellega kaasneb bakterite, parasiitide ja viiruste risk) ning mitte panna komposti kivisöe või puusöe tuhka, pestitsiididega töödeldud taimi ega taimehaigustest ja kahjuritest kahjustatud taimset materjali, sest nii võid oma värskelt kompostiga turgutatud taimedele need probleemid edasi anda.

Allikas: HouseBeautiful