Hea ja viljakas kompost on tumepruun sõmer materjal, mis sarnaneb läbikõdunenud sõnnikule. Komponentideks on kõik taimsed jäätmed aiast, köögist ja põllult (niidetud rohi, närtsinud lõikelilled, puu- ja juurvilja puhastamise jäätmed, kartulipealsed jms). Kompostrist tasub aga eemal hoida halvasti lagunevad, haigusi levitavad või kemikaale sisaldavad ained. Et komposteerimisega ei kaasneks ebameeldivaid lõhnu, tasub kompostris laduda kihid hästi läbimõeldult.

Kuhu komposter paigaldada ja millist konteinerit valida?

Kompostimise alustamiseks tuleb esmalt leida kompostile hea koht. Vali päikse- ja tuulevarjulisem koht ning väldi orge või madalamaid kohti, sest komposti ei tohiks valguda liigset vihmavett. Kui oled otsustanud, et valid kompostimiseks ehituspoest soetatava plastikust konteineri või kiirkomposteri, siis on kõik väga lihtne – aseta komposter oma kohale. Kui oled aga otsustanud ise oma aianurka kompostikasti meisterdada, mis on kõige loodussõbralikum viis, siis selleks vajad natuke laudu ja mõningaid ehitustarvikuid.

Kompostikast peab asuma maapinna peal. Maa sisse kaevatud augus on kompost pidevalt üle ujutatud ja rikneb kiiresti. Ka kuhja meisterdamine, kobestamine ja komposti väljavõtmine on maa peal tunduvalt kergem, kui augus. Komposteerimine toimub parasiteeruvate organismide talituse tulemusena ja protsessi käigus tõuseb kuhja temperatuur, mis soodustab haigusttekitavate organismide ja isegi umbrohuseemnete hävimist. Sellegipoolest on hea vältida haigete taimede ja seemnetega umbrohtude sattumist kompostihunnikusse.

Sobivaks konteineriks peetakse kasti mõõtudega 1,2 m x 1,2 m ja kõrgusega 1 kuni 1,2 m, kuid see võib olla ka suurem. Tagumine ja külgmised seinad võivad olla kapitaalselt tehtud (tellis, betoon, puit), kuid esisein võiks olla lahtivõetav, et kergendada komposti väljavõtmist ja laadimist. Konteineri põhjas on tavaliselt muld, kuid tasub teada, et mullase põhja puhul uhutakse vihma poolt toitained pinnasesse. Seetõttu tasuks eelistada valatud põhja, mis garanteerib hea kraami jäämise kõdumulda. Valatud põhjaga komposteri puhul peab aga olema mõeldud vee äravoolule.

Komposti võib iseenesest kuhjata ka lagedale maale. Kui on võimalik kõrvuti paigutada kaks või kolm kompostihunnikut, siis tehke seda. Kui üht konteinerit täidetakse, siis teises kompost valmib ja kolmandas on juba kasutuskõlblik materjal.

Mida kihtide ladumisel silmas pidada?

Esimeseks kihiks võiks olla kas muld või turvas. Järgmisena võib komposti panna kõik biojäätmed, mis parasjagu köögis toidu valmistamisest üle jäid: purustatud munakoored, kartulikoored, õunakoored ja õunasüdamikud, porgandikoored, märga majapidamispaberit. Järgmisena tuleb lisada vahekiht. Et tasakaalustada komposti, peab rohelisele kihile järgnema pruun kiht (need kaks võivad olla ka segamini omavahel). Selleks sobivad igasugused aiast järgi jäävad looduslikud saadused nagu puulehed ja oksaraod. Oksad tuleks peenestada või vähemalt väiksemaks teha, muidu need ei kõdune nii kiiresti. Kui aias ei ole puulehti ega ka oksi, siis sobib ka igasugusne muu puistematerjal – natukene turvast või mulda, rebitud ajalehti, munakarpe, ehitus- ja aiapoodides saadaolevaid põhupelleteid, puukoorehaket jne. Kui tahad olla väga tubli ja korralik, tuleks paar korda aastas komposti segada. Seda saab teha aiahargiga komposti korduvalt kompostikonteineris ümber tõstes. Eriti usinad saavad teha ühe kompostikasti lisaks ja sinna komposti lihtsalt ümber tõsta.

Väärtusliku komposti saamiseks peab see sisaldama kolme liiki aineid:

• Vajalikke toiteelemente sisaldavad: köögijäätmed (üle 5 cm tükid lõigata või murendada, munakoored peenestada), aiajäätmed (värske rohi on lämmastikurikas). Umbrohu panek komposti on teie enda vastutusel. Juurte ja seemnete hävinemiseks on vaja, et temperatuur tõuseks vähemalt 55 kraadini ja püsiks nii mõned päevad.
• Puutuhk, lubi, kriit, virts, mineraalväetised või nende vesilahused.
• Turvas, mättamuld, lehtpuusaepuru, hein, hekseldatud põhk.

Kompostris ei tasuks ladustada:

• Suurtootlusest pärit arbuusi-, banaani- ja tsitruseliste koori – need sisaldavad suures koguses kemikaale ning lagunevad halvasti. Juhul, kui te siiski otsustate sellised koored ja puuviljad komposti lisada, siis tasub need väikesteks tükkideks lõikuda – see soodustab pestitsiidijääkidega kaetud koorte lagunemist.
• Lemmikloomade väljaheiteid (võivad levitada haiguseid!) – ainult siis võib kompostida, kui on kindel plaan seda kompostimulda hiljem ainult lillepeenras kasutada.
• Liha ja konte – temperatuur ei tõuse kompostis nende lagundamiseks piisavalt kõrgele ja need lähevad roiskuma. See omakorda meelitab ligi närilisi ja teisi loomi-linde.
• Piimatooteid, õli, rasvu, kastmeid – temperatuur ei tõuse kompostis nende lagundamiseks piisavalt kõrgele.
• Mädanenud õunu – need kannavad haiguseid, tasub kaevata maasse.
• Roosioksi – need kannavad haiguseid ja parem on põletada roosioksad grillahjus või välikaminas
• Haigeid viljapuuoksi – need kannavad haiguseid ja parem on põletada haiged oksad grillahjus või välikaminas
• Tomatitaimede lehti ja varsi pärast korjeaja lõppu – need kannavad haiguseid ja parem on need põletada grillahjus või välikaminas
• Männiokkaid – rohke vaigusisalduse tõttu ei lagune

Allikad: hortes.ee ja kompostiljon.ee

LOE LISAKS:

Suvi iga ilmaga — kuidas ehitada aeda kena ja praktiline varikatus?

Unistuste maakodu oma järve, terrassi ja imelise aiamajaga

NÕUANDEID │ Kõik, mida tasub teada muru niitmisest ja hooldamisest

VAATA PILTE: 20 tõeliselt pilkupüüdvat aiamaja