Mis võib olla valesti, kui roosid ei taha õitseda?


Mis võib olla valesti, kui roosid ei taha õitseda?
Foto: Unsplash

Roosi pole ilmaasjata kutsutud lillede kuningannaks — oma hurmavas ilus on talle raske vastast leida. Samas on roos ka äärmiselt nõudlik taim ja armastab poputamist — ilma valguse, õige pinnase ja õigeaegse lõikuseta ta meid õitemerega ei rõõmusta. Mis võib olla valesti, kui roosid kuidagi õitseda ei taha?

Vale asukoht

Roos armastab päikest ja varjulises kohas on ta õitsemisega kitsi. Õitsemise puudumise peamist põhjust võibki otsida vales asukohas. Roosid puhkevad õide alles siis, kui nad tunnevad end hästi — ja nad teevad seda peamiselt päikeselises, aga sorditi ka poolvarjulises kohas. Pinnas peaks olema toitainerikas ja hapnikku läbilaskev — mitte liiga savine, aga ka mitte liiga liivane. Ka ei taha roos liiga lubjarikast mulda. Enne istutamist on kasulik pinnas sügavalt üles kaevata ja korralikult õhutada. Lisaks vajab “lillede kuninganna” palju ruumi, ta ei taha konkureerida teiste taimedega. Seetõttu peaksite kindlasti järgima soovitatavaid istutuskaugusi!

Istutamisel tehtud vead

Lisaks õigetele istutuskaugustele tasuks jälgida õiget istutussügavust ja jälgida, et pookekoht ei jääks mullast välja. Pookekoht peaks jääma 5-7 cm mulla alla.

Vale kastmine

Roosid armastavad vett ja enamike sortide puhul peaks vesi imenduma lausa 40 cm sügavusele pinnasesse. See aga ei tähenda, et roose võiks istutada liigniiskesse kohta, kuhu vihmavesi kipub kogunema. Halb drenaaž võib teistpidi roosile saatuslikuks osutuda. Suurest veepuudusest jällegi võivad taimel pungad hoopiski ära kuivada. Rooside kastmise puhul kehtib reegel: pigem kasta harvem, aga siis juba korralikult ja rohke veega. Kui kohe peale istutamist vajavad roosid tihedamat kastmist, siis hiljem piisab korrast nädalas.

Seotud lood:

Liigne väetamine

Kui sa ei ole just proff Mendelejevi tabelist roosidele sobivaid elemente kokku segama, siis kasuta ainult spetsiaalselt roosidele mõeldud väetist. Roosid on väga tundlikud liigse lämmastiku suhtes. Näiteks ei soovitata roosidele anda “kanakakat“ — see ergutab liigselt kehekasvu ja muudab võrsed nõrgaks. Küll aga võib roose enne istutamist ja sügiseti kostitada kompostiga.

Hilinenud lõikamine

Levinud viga on, et pärast noore istiku istutamist jäetakse õit imetlema ega raatsita seda kuidagi õigel ajal ära lõigata. Tagasilõikamata roos ei saa õigel ajal külgvõrsete tekkimist soodustavat kasvuhoogu. Hilinenud lõikamise järel arenenud uued võrsed võivad jääda rohtseks ega suuda talvitumiseks ette valmistuda. Seega kannatavad puitumata võrsed külmakahjustuse läbi ja kaotavad edasise eluvõime, mistõttu ei ole taimel jõudu ka endale kauneid õisi külge kasvatada.

Kahjurid või seeninfektsioon

Kui roosil on tekkinud küll arvukalt õiepungi, mis lahti ei taha minna, võib kahtlustada kahjureid või seeninfektsiooni. Rooside kahjuritest ja haigustest saad lugeda lähemalt SIIN.

Vale aeg

Võib-olla ei ole roosi õitsemiseks aeg veel küps? Mõni roosisort esimestel aastatel üldse ei õitsegi ja vaja on varuda paar-kolm aastat kannatust.