Looduslikud viisid aias vohavast umbrohust vabanemiseks


Looduslikud viisid aias vohavast umbrohust vabanemiseks
Foto: Unsplash

Pidev umbrohuga maadlemine on aiapidaja jaoks ilma kahtlusteta üheks tüütumaks kohustuseks. Samas tasub umbrohuga võitlusesse asuda ettevalmistunult. Kui mõistame, millist rolli umbrohi ökosüsteemis mängib, saame selle vastu efektiivsemini võidelda.

Umbrohu mõistmine

Vabalt määratledes on umbrohi inimeste aias kasvav taim, mis pole sinna teretulnud. Umbrohud võivad kuuluda igasuguste taimede perekonda olenemata sellest, kas tegemist on kõrreliste, puude, üheaastaste taimede või igihaljaste taimedega. Umbrohi võib-olla nii kohalikku liiki kui ka võõrliiki, aga ka invasiivne taim, mis on sisse toodud ja valla pääsenud.

Mõnda taime suhtutakse ühes kohas hästi, ent teises kohas peetakse seda umbrohuks. Kui keegi on kunagi kasvatanud münti, on tal võib-olla kogemusi, et kui neid taimi ei kasvatata eraldi anumas, levib see üle kogu aia. Nii võib saada ka kasulikust taimest ühel hetkel umbrohi.

Umbrohi on erinevates kohtades erinev. Näiteks Kagu-Ameerikas peetakse viinapuud umbrohuks. Ülemaailmselt on umbrohu nime saanud külge aga võilill. Umbrohuks peetavate taimede ühiseks jooneks on imetlusväärne vastupidavus. Sageli levivad nad mitmel viisil: seemnete, juurte või võsundite kaudu. Umbrohi on ellujääja. Kaduma on ta visa.

Kuigi paljudele aednikele on umbrohi pinnuks silmas, on umbrohul ka kasulikke omadusi. Paljud umbrohud — nagu näiteks võililled — on söödavad. Loomulikult tuleb enne võõra taime suhu pistmist kindlaks teha, et see ikka tõesti on söödav. Lisaks on oluline, et umbrohi oleks kasvanud pinnasel, millel pole herbitsiide, pestitsiide ja metalle.

Seotud lood:

Mõned umbrohud sobivad söögiks ka aias askeldavatele tolmendajatele. Näiteks ristikheinast saadav nektar on mesilaste lemmik. Harilik apteegitill ja metsporgand meelitavad ligi vapsikuid, kärbseid ja lepatriinusid. Viimased toituvad aga aiakahjuritest nagu lehetäid.

Foto: Unsplash

Mida umbrohi aia kohta ütleb?

Loe veel

Nii imelik kui see ka ei tundu, siis umbrohi muudab pinnase paremaks või annab märku hoopis pinnaseprobleemidest, mis vajaksid tähelepanu. Folkloorist leiab selle kohta üht-teist põnevat. Näiteks umbrohud, mis kuuluvad liblikõieliste hulka — näiteks viinapuu, hiirehernes, ristikhein — on heades suhetes bakteritega, mis aitavad kaasa lämmastiku tekkele mullas. Lämmastik on aga üks olulisemaid taimede toiteelemente. Niisiis kui märkad oma aias rohkelt liblikõieliste hulka kuuluvat umbrohtu, tähendab see, et pinnas on lämmastikuvaene ja teised taimed seal ei kasva. Aja jooksul aitavad lämmastiku taset tõstvad taimed pinnase viljakust parandada. Näiteks hiirehernest ja ristikheina kasvatataksegi vahel pinnase viljakuse parandamiseks.

Umbrohte, millel on sügavad peajuured — näiteks võililled või tulikad, leidub sageli tihedalt kokku pakitud mullaga pinnastel. Sellisteks pinnasteks on näiteks praod asfaldis, kuhu vahele on sattunud muld. Kui midagi sarnast leidub aias, on see märk, et muld vajab rohkem õhku.

Niisiis võib mõnesid umbrohusorte nimetada nii-öelda tähelepanu juhtivateks, sest need annavad aimdust pinnase viljakusest ja seisundist. Kui aias vohab umbrohi, siis tee endale selgeks, mis liigiga või liikidega on tegu ja saad pinnase kohta üht-teist teada.

Umbrohu ennetamine ja eemaldamine

Kui ühtpidi annab umbrohi mulla seisundi kohta üht-teist teada, siis teisalt on vaja nende levik siiski kontrolli all hoida. Eriti oluline on see juurviljaaias, sest seal kasvavad õrnad taimed võivad kiiresti saada ümbritsetud vohava umbrohuga. Kuigi kõiki umbrohte on võimatu ennetada, saad hõlpsasti kasutada erinevaid strateegiaid umbrohu kontrolli all hoidmiseks ilma, et peaksid päevläbi aias kükitama või mürkaineid kasutama.

Toitaineterikas pinnas. Paljud umbrohud vohavad pinnasel, mis on toitainetevaene, kokkupressitud või mingil muul viisil halvas seisundis. Viljakas muld võib aga imet teha ja selles kasvab ka vähem umbrohtu. Näiteks aedviljaaias on mõistlik kasutada vähemalt 30 sentimeetri kõrguseid kaste, mis on täidetud kõrgkvaliteetse umbrohuvaba aiamullaga. See on üks kiiremaid viise ennetada umbrohtu. Kõrgete kastide ehitamisel pane kasti põhja paar kihti lainepappi enne kasti mulla valamist. Papikihid ei lase suurt osa umbrohtu läbi ehk pinnaligi pääsevad vaid kõige kangekaelsemad ja vastupidavamad umbrohuvõrsed. Kohev ja õhuline muld muudab aga hõlpsaks umbrohu juurimise, kui mõned võrsed peaksid pinnale kerkima.

Pinnast ei tasu liiga tihti torkida. Mulla teistpidi keeramine võib esile tuua mulla all olevad umbrohuseemned. Kui lisad komposti, rehitse see mulla pinda, kuid ära kaeva seda sügavale. Ainult komposteeritud laudasõnnik tasub kaeva sügavale.

Foto: Pixabay

Rohi umbrohtu iga nädal. Mida väiksem umbrohi on, seda lihtsam on sellest lahti saada. Hea nipp on oma aia eest regulaarselt hoolitseda ja katkuda kõik pisikesed umbrohukesed välja. Kui kasvatad kõrgemates puukastides juurvilju, siis saad umbrohtu välja nokkida käsitsi, kui kannad aiakindaid. See on palju lihtsam, kui kaevata välja täissuuruses võililli. Pisikeste umbrohuvõrsete väljanokkimine on hea ka seetõttu, et siis ei jõua need kasvada suuremaks ega levida kaugemale.

Rohi umbrohtu korra nädalas. Hoia ämber lähedal, sest sinna saad hõlpsasti asetada kõik väljanokitud umbrohuvõrsed. Ära viska väljajuuritud taimi kohe kompostihunnikusse, sest seemned võivad olla veel idanemisvõimelised. Seetõttu tasub väljajuuritud umbrohi keeva veega üle valada või esmalt päiekse kätte “kuivama” jätta, kohta kus nad juurduda ei saa. Tasub arvestada ka sellega, et kunagi ei saa kätte kõiki umbrohuvõrseid, kuigi tasub püüda eemaldada niipalju, kui vähegi võimalik.

Saa juured kätte. Kui rohid umbrohtu, siis kisu kogu taim välja. See on eriti oluline täissuuruses umbrohu puhul. Seda on lihtsam öelda kui teha. Oluline on kogu taim kätte saada, sest kui mingi osa jääb mulda, siis katkised juured võivad paljuneda. Võilille ja vermerohu peajuure eemaldamisel tuleb kaevata sügavale, et see kätte saada. Vintskete juurtega umbrohtude puhul — näiteks tulikas — tuleb kaevata taime ümbritsevat ala laiemalt, et kogu taim juurtega kätte saada.

Ära anna neile ruumi. Kata muld orgaanilise multšiga või plastist multšiga. Oluline on, et aias poleks tühje kohti, kuhu umbrohi saab end sisse sättida. Varakevadel või sügisel võid asetada ümberkaevatud alale valguse ligipääsu takistava kanga, kile, vaiba või midagi muud taolist. Kui valgust pole, ei kasva ka taimed.

Mida teha väljajuuritud umbrohuga? Kui tead, et kompostihunnik on päikesepaistelises kohas ja selle temperatuur kerkib üpriski kõrgele, võid need julgelt komposti visata. Kui kompostihunnik ei muutu eriti kuumaks, tasub väljajuuritud umbrohud valada üle kuuma veega, sest siis hävinevad ka seemned.

Küll aga leidub paar head nippi, mille abil saad väljajuuritud umbrohtu kasutada taimede kastmise jaoks mõeldud “komposti-tee” valmistamiseks. Komposti-teed on kahe tüüpi: gaseeritud ja gaseerimata. Gaseerimata teed saad valmistada nii, et võtad prügikasti, paned sinna umbrohu sisse, valad vee peale ja lased sellel mitu nädalat seista. Tulemuseks saad kasuliku vedeliku. See küll haiseb, ent mõjub aiale tõelise toitainetesüstina. Gaseeritud kompostitee jaoks on vaja akvaariumipumpa ja segu on vaja sagedasti segada. Tulemus haiseb vähem ja saad selle kiiremini.