Linnaaiandus on tulevikutrend, millega tasub tegeleda juba praegu

Lisatud Tallinna linnaaedade kaart!
Linnaaiandus on tulevikutrend, millega tasub tegeleda juba praegu
Kollaaž

Suur osa inimkonnast elab tänapäeval linnades. Oma kontakti loodusega püütakse hoida üha enam populaarseks muutuva linnaaianduse kaudu.

Lisaks sellele, et roheluses on tore elada, on selgunud et meie toidu tarbimise viisid kipuvad olema ohtlikud nii meile kui ka meid ümbritsevale loodusele. Suur osa igapäevasest tarbitavast toidust transporditakse meieni maailma teisest otsast ning sellise tarbimisviisiga toetame tahes tahtmata ka suuremat süsinikuemissiooni. Kui samas tempos jätkame, siis arvestuste kohaselt kasutab inimkond järgneva 50 aasta periodil sama palju toitu ja nende valmimiseks vajalikke maavarasid, kui möödunud 10000 aasta jooksul kokku. Niisiis oma kodudes toitu kasvatades aitame võidelda õhusaaste ja kliimamuutustega. Ka iga pisem muutus — näiteks salati, maasikate või latiubade kasvatamine, teeb keskkonnale head.

Kui veel sada aastat tagasi kasvatas peaaegu iga eestlane oma aias toidukraami ise, siis nüüd sõltume väga palju poekraamist. Sellise trendi süvenemise vastu on maailma suurlinnades võtnud kogukonnad ja linnaarhitektid ette linnaaedade rajamise, kus igaüks saab omale meelepärased köögiviljad mulda pista. Ka Eestis on linnaaedade rajamine üha enam populaarsust koguma hakanud ja Tallinnast näiteks leiab üle kümne kogukonnaaia. Taimekasvatajatest entusiastid on võtnud juba kasutusele mõningad lahendused nagu rõduaiad, ühisaiad ja jagatud kasvhooned, vertikaalsed farmid ning söödavad fassaadid. Rohujuuretasandil toimivad sellised nutikad lahendused väga hästi, kasu saab nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt parendades keskkonda. Vähendades kulutusi transportimiseks säästame ressursse ja energiakulusid, mis muidu läheks toiduainete säilitamiseks ning pakendite tootmiseks.

Seotud lood:

Tallinna linnaaededade kaart:

Vertikaalaiandus annab ruutmeetri pealt rohkem saaki kui horisontaalaindus ja kastmisel tekkinud liigne vesi valgub läbi rennide trassi kust pumbatakse see tagasi ringlusesse. Siseruumides kasvatatavat vertikaalaiad ei sõltu välitingimustest ja ilmastikuoludest ning igat taime saab individualselt hooldada kui selline vajadus tekib. Komposteerimisel saab jääkidest uut mulda nii toataimedele kui ka teistele taimede istutamiseks, ümberistutamiseks, hooldamiseks. Taimed puhastavad õhku ja lisaks ka reguleerivad näiteks niiskuse taset — nii saab väga lihtsalt ka olemasolevat sisekliimat parandada.

Inspireerivaid näiteid linnaaia rajamiseks võib tuua maailma kõige erinevamatest paikadest. Viimase aja üks ambitsioonikamaid ja põnevamaid projekte, mis alles ootab realiseerimist, on innovaatilistele lahenduste uurimiskeskuse Space10 ja Taani arhitektuuribüroo EFFEKT koostööna valminud visioon tulevikulinnadest, kus kombineeritakse urbanistlikule keskkonnale ja külale omaseid elemente. Privaatne ruum läheb sujuvalt üle jagatud rohealadeks, kus on kogukonnaaedadel võimalus tegutseda.

Fotod 2x: Space10.com

Projekt näeb ette ka kohapealse toodangu müümist ja tarbimist kohalikes kohvikutes ja toitlustusasutustes.

Foto: Space10.com

Üha enam populaarsust koguvad ka katuseaiad, mida planeeritakse uusarenduste juurde, aga integreeritakse ka vanema eramuarhitektuuri juurde.

Nii, et miks mitte algaval hooajal võtta endagi rõdud ja hoovid kasutusse ning proovida kätt konteineraianduses? Head katsetamist!