Levinumad vead, mida muru hooldamisel tehakse
1. Muru külvatakse kehvale aluspinnale. Paljud muruga seotud hädad on tingitud kehvast mullast. Murukõrrelised kasvavad kõige meelsamini kergel liivasemal mineraalmullal (saviliiv- või kerge liivsavi). Turbal põhineva kompostmulla puuduseks on see, et murupind võib jääda vetruv. Samuti ei tasu kauni muru saavutamiseks mulla arvelt kokku hoida. Korralikku mulda peab olema pärast tihendamist 15–20 cm paksuselt, minimaalselt 12 cm. Kuigi mullakoormate peale võib kuluda päris kopsakas summa, ei ole mõistlik siin kokku hoida. Tasub teada, et liiga õhukesele mullakihile rajatud muru on hiljem hulga kallim hooldada: seda tuleb palju rohkem kasta ja ka väetist vajab selline muruvaip ilusana püsimiseks rohkem.
2. Muruseemne valikul ei arvestata varjuliste ja päikesepaistesse jäävate aladega. Kõik muruseemned ei sobi igaks otstarbeks ega igasse paika. Näiteks varjulisse aeda tuleks valida vastav valmissegu.
3. Muru niidetakse liiga tihti ja liiga madalaks. Muru tuleks niita, kui selle kõrgus on umbes 10 sentimeetrit. Põuaperioodil on soovitatav lasta muru veelgi kõrgemaks kasvada, sest nii loob muru endale ise varju ja takistab ärakuivamist. Mis tahes perioodil ei tohiks muru liiga lühikeseks lõigata, sest liiga madalalt niidetud muru tekitab mättaid ja muld võib hakata õhupuuduse käes kannatama. Pärast muru niitmist võiks jääda selle kõrgus 4-5 sentimeetri juurde.
4. Muru niidetakse niiskena. Kunagi ei tasu muru niita ükskõik millisel ajahetkel. Niita ei tohi, kui muru on märg, sest nii võivad levida haigused. Õigem on niita õhtupoolikuti, et keskpäevane päike just kärbitud kõrreotsi ei kõrvetaks.
5. Ei osata hinnata mulla niiskusvajadust. Sage ja ebapiisav kastmine meelitab muru juured pindmisesse kihti, mis on murule pikas plaanis kahjulik. Liiga tihe kastmine võib aga viia mullast välja ka vajalikud toitained. Mulla niiskust saab hinnata kõige paremini, kui torgata näpp mulda. Mulla niiskus peab olema näpuga tuntav. Kastmise juures on vaja jälgida, et vihmutitest tulev veehulk ei ületaks mulla vee-imamisvõimet. Kui on märgata, et vesi hakkab maapinnal voolama, tuleb kastmisesse teha paus ja reguleerida kastmissüsteemi veetootlust väiksemaks.
6. Sageli jäetakse niitmisel tekkinud murujääk väetiseks. Siinjuures on oluline, et lõikmed jõuaksid maapinnani, andes võimaluse vajalikel toitainetel sisse imenduda. Kuival ja palaval ajal on aga õigem rohujäätmed murult eemaldada, sest kuivanud lõikmete lagunemine aeglustub ning tekib oht kõdukihi tekkeks. Kui selline kõdukiht on üle 5 mm paksune, on muru normaalsed kasvutingimused rikutud, tekib vee- ja hapnikupuudus ning muru muutub haigustele vastuvõtlikumaks.
7. Muru vajab õhustamist, kuid ainult aktiivsel kasvuajal — hiliskevadel ja varasügisel. Õhustamine on muru kasvu ja tihenemise jaoks oluline, sest nii pääseb vesi paremini pinnasesse, juurestik hakkab kiiremini arenema ning muru muutub tihedamaks. Mulda saab õhustada näiteks tugeva rehaga riisudes või tavalise aiahargiga muru sisse auke torkides. Pärast õhustamist võiks muru katta õhukese liivakihiga ning seejärel väetada.
8. Muru niidetakse nüri teraga. Nüri tera ei lõika, vaid rebib. Muru valge pealispind räägib sellest, et lõiketera on muutunud väga nüriks. Kui terav tera lõikab rohulible maha sirgelt nagu noaga, siis nüri tera rebib seda ja jätab serva sakiliseks. Räsitud serva aurumispind on hulga suurem, lible kuivab otsast ära ja muutub heledaks. Lõiketera teravust tasub kontrollida iga kolme-nelja niitmise järel.
Allikad: horticom.ee, balticagro.ee
LOE LISAKS:
