Kuidas hoiduda aia-apsakatest: kogemusi jagavad maastikuarhitekt, aiadisainer ja hobiaednik


Kuidas hoiduda aia-apsakatest: kogemusi jagavad maastikuarhitekt, aiadisainer ja hobiaednik
Vasakul maastikuarhitekt Ülle Grišakovi aed, paremal aiadisainer Merilen Mentaali koduõu

Kui avastad end aias aastast aastasse ikka ja jälle samadesse probleemidesse takerdumas, siis on tõenäoline, et oled kuskil mingi põhimõttelise vea teinud. Uurisime asjatundjatelt ja -armastajatelt, milliseid vigu nemad oma praktikas teinud on. Aia-apsakaid ja nõuandeid jagavad maastikuarhitekt Ülle Grišakov, aiadisainer Merilen Mentaal ja hobiaednik Siret Viirok.

Maastikuarhitekt Ülle Grišakov: kogemus õpetab

Eks suurem osa apse tekibki vähestest kogemustest või liigsest optimismist. Samas annab just noorus ja kogenematus sageli võimaluse ja julguse uut ning huvitavat katsetada. Kuna minu erialal on tegemist maastiku ja taimedega, siis elus keskkond on alati valmis dikteerima ka oma tahtmist.

Aastaid tagasi pakkusid üllatusi erinevate vee-elementidega katsetamised. Nõlvade seest välja imbuvad allikad tekitavad maastikuarhitektis tahtmise neid taltsutada. Planeerid ojad ja kärestikud, kus allikavesi peaks hakkama inimese tahtmist mööda liikuma. Kuid võta näpust, vesi võib sulle vingerpussi mängida ja olemasolev allikas peale suurejoonelist ehitustööd kaduda. Peagi ilmub nõlvale ta uues kohas ja voolab seal ikka oma tahtmist mööda. Õnneks on olukorrad aasta pärast lahenduse leidnud, kui allikavesi otsustab ehitatud kaskaadi siiski katsetada ja allikas ilmub samasse kohta tagasi. Lihtsalt ehitusteguvus peletas ta ajutiselt eemale.

Seotud lood:

Muret on olnud ka kraanivee baasil rajatud kaskaadide ja purskaevudega. Ei oska uneski näha, kuidas vali tuul ja kuumaks läinud kivid võivad tekitada suured veearved. Esimene mõte on ju alati, et basseinikangas laseb kuskilt läbi või vesi jookseb kaskaaditreppidest kõrvale. Tegelikkuses ei pruugi ehitusvigu ollagi — vaid aurumine ja tuul, mis suurendavad oluliselt vee kadu.

Alati võivad üllatusi pakkuda ka taimed. Üks suur üllatus on alati lilleniit. Isegi õigete agrotehniliste võtete korral ei pruugi hiljem lillemurus kohata kõiki taimi, keda seemnepakilt lugesid. Aastate jooksul, kui lased taimedel omasoodu areneda, vahetuvad sageli pooled lilled ja kõrrelised ning asenduvad rohkem ümbruskonnale iseloomulike taimedega. See võib vahel rõõmustada, aga ka kurvastada, kuid jälle kogeme, et looduse võim on sageli suurem kui meie tahtmine. Samas on looduse kaasabil kujunenud lilleniit väga jätkusuutlik.

Kõik nn apsud ehk kogemused on ainus võimalus omaenda vigadest õppida — jääb ka paremini meelde! Nagu me teame, siis tark õpib teiste vigadest — ehk on abiks need põgusad apsud.

Loe veel

Ülle Grišakovi aed. Fotod: erakogu



Aiadisainer Merilen Mentaal: tee kindlaks, mis jääb lilledele taustaks

Taimede aeda valimisel on oluline ka see, milline on taime taust, see tähendab, mis jääb taimede taustale, kui nad kord juba mulda on pistetud. Minu kaks apsu ongi pärit just sealt. Õnneks on mõlemad minu enda aedadega seotud, seega keegi teine nende läbi kannatanud ei ole. Olnud suvel oma katuseterrassile kõige lemmikuma värdnõiapuu istutanud, avastasin varakevadel ehmatusega, et oranžid õied ei paistagi taamal oleva oranžikaspunase maja taustal välja. Sarnane lugu juhtus ka enne minu professionaalse aiadisainini jõudmist, kui meie roosiaia piirdehekiks sai valitud valgekirju kontpuu. Kirjumat kooslust on raske ette kujutada!

Merilen Mentaali koduõu. Fotod Anni Õnneleid

Siret Viirok on hobiaednik ja rajanud oma kodu ümber imelise aia. Ta jagab meelsasti nõuandeid, aga ka apsakaid, mis tal aia rajamisel ette on tulnud.

Nõuanded

  • Jäta alati alles külvatud seemne pakid, sest sageli kaob ära mõni silt või midagi läheb segamini, siis saab pakikesi vaadates meelde tuletada.
  • Sea sisse karbike, kuhu kõik ostetud lillede ja puude-põõsaste sildid paned. Usu, ükskord on sul neid vaja.
  • Luba endale poodi minnes, et ostad ainult kahte sorti taimi, mitte kümmet erinevat.
  • Järgi põhimõtet 3-5-8 taimede asetuses peenrasse. Mida rohem üheskoos samasuguseid taimi, seda ilusam vaadata.
  • Mina ostan tavaliselt kaks või kolm ühesugust taime. Juhul kui üks välja läheb, on veel lisataim olemas, ja kui hästi läheb ning kõik kolm kasvama hakkavad, siis on ilus.
  • Enne valmista ette istutusala või peenar ja alles seejärel mine poodi.
  • Iga kuuseke kasvab ükskord suureks, maja ette akna alla jõulukuusekest istutades pea see meeles.
  • Lillepeenraid raja muruniitja vaatevinklist.
  • Suurte põõsaste aluseid multšin niidetud muruga, kus silma väga ei hakka. Nii hoian poemultši pealt raha kokku.
  • Minul on aias ka üks selline peenar,kus on lilled, mida ma veel ei oska kuhugile sobitada või keegi on andnud või rohevahetusest saadud, aga kindlasti leiavad kõik varem või hiljem oma päriskodu minu aias.
  • Hostad, astilbed ja paljud muud taimeid saab edukalt poolitada ja ise paljundada, on vaja ainult kannatust, milllal ühest suurest taimest mitu taime suureks kasvavad.
  • Sõbrannaga poes taimi valides vaatame alati sellise taime, mida saab juba poolitada, nii saabki ühe raha eest õnnelikuks kaks aiahoolikut.
  • Soovitan rohevahetusi! Neid korraldatakse paljudes kohtades. Või korralda ise — tänavapostile teade üles ja jälle saab õnnelikuks palju aiahoolikud.

Apsud

  • Keegi andis seemne, külvamise ajaks oli juba ammu meelest läinud, mis need oli, nii saingi oma peenrasse esiritta kahemeetrised ohakad. Aga ei kahetse, ilusad on.
  • Varem valisin taimi piltidelt värvi järgi, et küll oleks ilus, kui valge pojeng ja punane aster koos peenras õitseks… Tegelikult õitsevad need ju erinevatel aegadel! Nüüd valin ja sätitan lilli kokku ikka õitseaja järgi!

Siret Viiroki koduaed. Foto Rauno Volmar
--- Maastikukujundajate TOP 13 levinud viga, mida aia kujundamisel tehakse

1. Liiga tihe istutus
Rohkem pole alati uhkem. Sageli ostavad koduomanikud hunnikute kaupa taimi ja istutavad need kõik ühte peenrasse kokku, kuid tegelikult vajavad paljud taimed enda ümber rohkelt ruumi. Selliselt rajatud peenar võib küll esimesel aastal rikkalikult silmailu pakkuda, kuid kahe aasta pärast on kõik taimed suremas, sest nad peavad ruumi ja toitainete pärast pidevalt võitlust pidama. See on tohutu aja ja raha raiskamine.

2. Majale liiga lähedale istutamine
Pea meeles, et puud, põõsad ja muud taimed kasvavad ajapikku järjest suuremaks. Nii et see, kuhu sa nad alguses istutad, on väga oluline. Tihtipeale ei pöörata tähelepanu, kui suureks mõni puu või põõsas kasvada võib ning nii tuleb need pahatihti hiljem maha võtta. Puude juured võivad kahjustada jalgradu aias või maja vundamenti, samuti lõhkuda hoone välisviimistlust, luues seeläbi kerge ligipääsutee niiskusele ja putukatele. Parim reegel on see, et maja ümber peaks jääma 30 sentimeetrit kuni üks meeter vaba pinda.

3. Istutama asumine enne, kui aiaga on põhjalikumalt tutvust tehtud
Tee end oma aiaruumiga põhjalikult tuttavaks, enne kui hakkad sinna taimi või puid ostma. Oluline on pinnase tundmine. Kas maapind on kivine, liivane või happeline? Millist tüüpi taimed su aeda kõige paremini sobivad? Kui palju otsesest päikesevalgust aed päeva jooksul saab? Kui kuiv või märg on pinnas? Need on küsimused, millele peaksid enne istutama asumist vastused leidma.

4. Ilma kindla plaanita tegutsemine
Võib ju tunduda mõnus end entusiasmist kanda lasta, kuid see, kui alustad ilma kindla plaanita, võib lõpuks üsna kulukaks minna. Tihtipeale asuvad värsked aiaomanikud toimetama, ilma et neil vähimatki kujundust mõttes mõlguks. Nii võib aga juhtuda, et töödega poole peale jõudes seisad ootamatult probleemide ees, mida oleks algse planeerimise abil kergesti vältida saanud. See võib küll alguses suuremaid investeeringuid tähendada, kuid vähemalt toetab teadmine, et aiast ei kujune liigselt täis tuubitud peenardega segapuder, kus taimed ei saa piisavalt toitained ja päikevalgust ning kus terrass kipub kehva vundamendi tõttu pidevalt viltu vajuma.

5. Maja arhitektuuri tähelepanuta jätmine
Aed peaks majale täienduseks olema ning ka tänavalt vaadates silmale kena paistma. Mõned maastikukujundusstiilid toimivad paremini kui teised, kuid arvesta alati oma maja välisilme ja stiiliga.
Üks nutikas nipp maja läheduses paiknevate peenarde kujundamiseks on appi võtta kastmisvoolik. Laota voolik maha ja mööda selle abil välja peenra piirid. Voolik on pehme ja selle abil on lihtne järgida majale omaseid jooni ja seda ümber sättida seni, kuni lõpptulemusega rahule jääd.

6. Ainult trendidele toetumine
Pinterestist inspiratsiooni otsimine võib tõeliselt lõbus olla, kuid pea meeles, et iga pealtnäha lihtsana tunduva fotoni jõudmiseks võib olla kulunud tohutult aega, raha ja muid ressursse. Internet on suurepärane ideede allikas, kuid ära unusta ka reaalsust arvesse võtta. Mõtle sellele, milline on sinu aia geograafiline asupaik ja kui palju raha ühe või teise idee täideviimiseks kuluda võib.

7. Valgustuse unustamine
Aed pole mõeldud ainult päevasel ajal imetlemiseks! Kohtvalgustus on hea viis puude välja toomiseks ja nüansside rõhutamiseks oma aias. See annab su kodule kutsuva ilme, samuti lisab hea valgustus turvatunnet, andes ka pimedamal ajal aias toimuvast selge ülevaate.

8. Liigne korrastatus
Looduses pole liigsel organiseeritusel kohta. Metsik loodus on oma olemuselt korrastamatu ja nii peaks ka aed seda vähemalt osaliselt peegeldama. Kui kõik on liiga lihvitud ja iga viimne kui taim kasvab sirges reas, on üldmulje igav. Ideaalne on see, kui aed jätab loomuliku mulje. Selle saavutamiseks peaks aiakujundusse lubama mõningat juhuslikkust ja kurvilisust. Sirges reas istutamise asemel moodusta aeda vabas vormis lilleklumpe ja peenraid.

9. Läbimõtlematu ümberkäimine multši ja muu pinnasekattega
Peenarde multšimine võib tunduda lihtsa ja lollikindla lahendusena ja hea variandina, kuidas peenraid ääristada, kuid ka sellejuures tasub pisut ettevaatlik olla. Näiteks marmorkillustik võib väga teravalt valgust peegeldada või muuta pinnase pH taset, nii et killustiku puhul eelista pigem tumedamas toonis kildu. Mõtle ka sellele, mis loomulik välja näeks ning sobiks aia maastikuga. Multš ei tohiks olla fookuspunkt, see peaks aitama su puid ja taimi esile tõsta ning sobima kokku su maja ja selle ümbrusega.

10. Suuremate terrasside ja aiateede isetegemine
Tihtipeale arvatakse, et ise saab kõigega ise hakkama ega mõisteta, et terrassi põhja rajamisel on vaja päris suuri kaevetöid. Kui kasutad terrassi vundamendi juures valesid materjale, siis kipub see kiiresti amortiseeruma ja lagunema — sellest saab täielik katastroof. Nii nagu iga kodu vajab vundamenti, vajab seda ka terrass.

11. Valel ajal kastmine
On kindel aeg, millal on hea muru ja taimi kasta ning kindlasti ei ole see keskpäev! Kasta taimi hommikul ja hiljem enam mitte. Kui kastad keset päeva, siis aurab vesi lihtsalt ära, sest muru ja lehed on kuumad ja nii ei jõua vesi taime juurteni. Vesi võib taimi ka kõrvetada kuuma päikese käes.

12. Arhitektuursete detailide unumine
Maastikukujundus ei seisne ainult taimedes! Lisa aeda kive ja loo veesilmakesi, ainuüksi taimedega piirdumine jätab igava mulje. Kuid ära lisadetailidega ka üle pinguta, hoia tasakaalu. Mõtle läbi tekstuur, värvus, kõrgus ja väldi liiga paljude ühes toonis detailide kasutamist.

13. Taimega kaasas olevate juhtnööride ignoreerimine
Siin pole ühtegi vabandust — pead endale selgeks tegema, mida sa täpsemalt istutad. Tihtipeale võib näha, kuidas taimi valesse kohta istutatakse, sättides varjutaimed päikese kätte või päikest armastavad taimed varju. Loe hoolikalt, mis taimega kaasas oleva istutusjuhendil või sildil kirjas on ning vajadusel otsi lisainfot internetist või erialastest raamatutest.

TOP 13 allikas: Housebeautiful

LOE VEEL:

Hobiaednik Siret Viiroki imeline aed

Aiadisainer Merilen Mentaal: laineid löövad julge joonega elegantsed aiad

Maastikuarhitekt Ülle Grišakov: koduaed aastal 2019

Need kaunid suvekodud ootavad uut omanikku