Hooldusvaba aed — kas reaalsus või lihtsalt unistus?


Hooldusvaba aed — kas reaalsus või lihtsalt unistus?
Erakogu

Kas tihtipeale on tunne, et aiatööd kasvavad üle pea ja enne aiaomanikuks saamist unistusena peas hõljunud pilt iseendast terrassil õite vahel hommikukohvi või head raamatut nautimas ei taha kuidagi teoks saada? Lühidalt võib ju öelda, et kõik, mis elab või liigub, ei saa olla hooldusvaba. Eks see nii ongi. Siiski saab aiaomanik palju ära teha oskusliku taime- ja materjalivalikuga.

Tahaks oma aiast mahlaseid õunu süüa, aga õunapuude lõikamise teadus on ülepea keeruline ja sügisese õunauputuse ajal ei jõua neid maitsvaid vilju kokku korjata? Lahenduseks on järjest enam populaarsust koguvad sammasõunapuud. Need on erilise kasvutüübiga õunapuud, mis hakkavad vilja kandma juba teisel või kolmandal kasvuaastal. Neil puudub suur ja laiuv võra ning nende kasvukõrgus jääb ca 2,5–3 m juurde.

See õunapuu on peaaegu hooldusvaba, mis muidugi ei tähenda, et ei pea üldse midagi tegema. Suurt lõikust ta ei vaja, jälgima peab ainult, et puu ootamatult väga pikki külgharusid ei kasvataks. Puu kohta võib oodata kolm kuni viis kilogrammi saaki, mis on ühe keskmise pere söögikogus. Kindlasti tasuks sammasõunapuudega katsetada ka siis, kui aias napib ruumi, aga tahaks siiski veel midagi lisada.

Sammasõunapuude hulgast ei tasu otsida klassikalisi Eesti sorte. Selle kasvutüübi jaoks on aretatud spetsiaalsed sordid. Populaarsemad on suvesordid Ciepa ja Uldis ning sügissort Inese.

Erakogu
Seotud lood:

Soovid kaitsta oma mõnusat terrassi uudishimuliku naabri pilkude eest?

Enamlevinud lahendus on elupuuhekk sordist “Brabant”. Oma olemuselt on “Brabant” kiirekasvuline ja soovitud tulemuse tiheda heki näol saab kiiresti. Samas tuleb igal aastal arvestada üsna töö- ja ajamahuka mitmekordse pügamisprotsessiga, mis eeldab ka mitmeid spetsiaalseid abivahendeid. Hoopis vähem hilisemat hoolt nõuab elupuusort “Smaragd”. Tema miinuseks on küll eelnevaga võrreldes aeglasem kasv, aga eeliseks väga konkreetne kasvukuju ja hea vormihoidmine.

Unistad rikkalikult õitsevatest amplitest ja rõdukastidest, aga regulaarse kastmise ja väetamisega ei saa kuidagi järje peale?

Pea kõik mullasegude tootjad pakuvad erinevaid suvelille mullasegusid, mis on rikasatud eriliste vetthoidvate graanulitega. Nii jätkub taimele vajalikku niiskust pikemalt ja esimesed keskpäevased päikesekiired ei pane taimi enesekaitseks lillekastis longu vajuma.

Kasutage julgelt pikaajaliselt toimivaid väetiseid. Arvestades meie lühikest kasvuperioodi, on kolmekuulise mõjuajaga väetised juba täiesti sobivad. Hästi ja õigeaegselt väetatud taimed on ilusamad, tugevamad ning kõiksugu haigustele ja kahjuritele vastupidavamad.

Mida teha, kui rohimine ei meelita?

Multšimise koha pealt on aednike hulgas kaks väga konkreetset leeri – pooldajad ja keelajad. Kindlasti tasuks tagasihoidlik olla mitmesuguste aluskangaste kasutamisega, aga mullapinna katmine peenikese kooremultšiga annab aiale viimistletud ilme. Kui kasutada kooremultši peenemat fraktsiooni, mille osakeste läbimõõt on 0–20 mm, on hea varakevadel mulda kergelt kobestada, lisada paras ports väetist ja katta peenrad uuesti värske multšikihiga.

Selleks et mitte liiga palju vaeva näha katmise, kastmise, väetamise ja muude aiatöödega, tasub ringi vaadata oma koduümbruses. Kõik, mis kasvab looduses, saab ilma suurema abita hakkama ka iluaias.