Kõige levinum moodus mänguala loomiseks on kujundada aeda liivakast, kuid et tüdimus peale ei tuleks, võib mõelda teistegi huvitavate tegevuste peale. Näiteks on toredaks ideeks tahvel, kuhu saaks kriitidega joonistada, samuti võiks seal olla eri värvi ja nummerdatud puidust kettaid, kiik või võrkkiik, kus lõõgastuda ja väikesed aiatööristad ja aiakäru, et laps saaks pereliikmete eeskujul aiatöid jäljendada või nendes võimalusel kaasa lüüa.

Mänguala planeerimisel võiks mõelda ka maja juurde viivatele radadele ja teedele. Teeradade kujundamisel tasub kasutada puukettaid või puitu, värvilisi kive, puukooremultši ning ääristamiseks palgijuppe või roikaid ehk käepäraseid vahendeid.

Juhul, kui mänguala asub väga lagedas hoovis, võiks mõelda kõrghaljastuse rajamisele. Laste naabrusesse sobib hästi tume aroonia või magesõstar. Kevadel lehtib just see sõstrapõõsas enne teisi ja värsked lehed loovad juba varakult suvise meeleolu. Naabriks või taustaks sobivad enelad, mis oleks esimesed kevadekuulutajad ning aitavad väikese aia kutsuvamaks muuta. Paigutuse juures tuleb arvestada aga kohe sellega, et põõsad kasvavad iga aastaga suuremaks. Neid tuleb vahel kärpida ja hooldada. Mänguala aitab muust aiast eraldada ka hekk.

Kui aed ja maatükk võimaldavad, võiks lõhnavatest taimedest mängumaja naabrusesse rajada piparmündipeenrad, veidi eemale istutada pärnapuid, sireleid ja ebajasmiini põõsaid. Sobiv on kasutada ka pottidesse istutatud lilli, mis aiale värvi annavad. Kindlasti peab selle taimevaliku juures jälgima, et need õied ei oleks mürgised ega meelitaks ligi mesilasi. Lilledest, mis pikendavad suve ja meelitavad ligi liblikaid, võib kaaluda hiidiisopit, kukesaba, kukeharja, heleeniumeid, päevakübaraid ja eri värvi kurerehasid.

Mängumajaga või lastele ehitatud onni ümber saab külvata oad ja herned. Hiljem saavad vanemad aidata lastel suunata nende võrseid karkassile. Roheline taimevaip moodustab peagi onnile katuse. Mudilastel on võimalik jälgida ronitaime kasvu, hoolitseda ja kasta taimi. Viimaks, kui kui kaunviljad kasvavad, saavad nad omakasvatatud viljadega onnis maiustada.

Kui vähegi võimalust, tasuks mõelda ka pisikesele mänguväljakule, kus asub ronimissein ja liumägi. Kui maastik võimaldab, saab ära kasutada ka olemasolevad kallakud ja nõlvad.

Kõige lihtsam viis lapsi lõbustada on kinnitada puude vahele kas poest ostetud või ise vanast lauajupist ja köiest meisterdatud lihtne kiik. Kui asi aga tõsisemalt ette võtta, võib ehitada ka lahedama ja suurema kiigeplatsi, kuhu mahub korraga tegutsema mitu last. Kiike ehitades tasub kindlasti läbi mõelda võimalikud ohud. Näiteks ei tohiks kiigepuule riputada kolme kiike järjest, sest keskmise juurde pole võimalik ohutult pääseda. Kui kiikuja on täishoos, peab temast lähima puu või esemeni jääma vähemalt 2,5 meetrit vaba kukkumise maad. Mõistlik oleks kiige juurde pääs vähemalt ühest suunast piirata näiteks põõsastega ja kasutada kiige turvaala tähistamiseks teist värvi liiva, et vältida kiikujale ette jooksmisi. Ohutuse huvides võiksid vanemad mõistagi oma istumiskoha sättida nii, et avaneks hea vaade mängunurgale.

Kasutatud allikad: Hansaplant, moodnekodu.ee arhiiv

LOE LISAKS: