Söegrillid

Söegrillid on vaieldamatult klassika! Kellel poleks kodus olnud ühte ümarat ufogrilli? Tegelikult on söegrille ka kandilisi ning munakujulisi. Odavamaid ja kallimaid.

Söegrilli eelistajad saavad nautida kogu küpsetamise protsessi – süte põlema saamine, süte valmimise ootamine, tuli, tahm ja suits. See kõik kokku on justkui põnev ja mõnele isegi rahustav rituaal. Oluline on kindlasti järgida ohutusnõudeid ning soovituslik on kasutada ka grillimisel põlle, rätikuid ning pajakindaid või -lappe.

Söegrilli puhul on ilmselt kõige keerukam õige temperatuuri saavutamine. Mõnikord võib tunduda, et suve lõpp saabub kiiremini, kui liha küpseks saab, teinekord aga piisab söestunud jume saamiseks vaid hetkest. Osavaks grillimeistriks saamine eeldab annet ja veidi oskusi temperatuuri reguleerimisel söe või briketi hulgaga ning samuti kaanel olevate tuulutusavadega.

Töötamiseks vajab grill vaid sütt, süütevedelikku ja tikke. Söegrilli süütamiseks sobib ka toiduõli, mis tuleb valada sütele, oodata mõned minutid selle imbumist ja seejärel süüdata. Kui söed on kenasti hõõguma läinud ja servad juba valkjad, saab ka liha, kala või köögiviljad restile panna ning grillimist alustada. Kui juhtub, et grillsüsi ei taha süttida, siis on hea kasutada lõõtsa, mis on valmistatud spetsiaalselt süte põlemise hoogustamiseks.

Jaga
Kommentaarid