Mõnus aed, mis hoolimata muru puudumisest mõjub hubaselt ja kutsuvalt. Ära jääb muru väetamine ja iganädalane niitmine. Et killustiku vahel siiski umbrohi vohama ei hakkaks, tuleb kiviklibu alla panna geokangas. Tõsi — päris hooldusvaba ei ole seegi aed. Kui lähedal on suuri lehtpuid, tuleb sügisel vaeva näha lehtede korjamisega. Kui aga mitte, võib sellise aiaga üsna muretult läbi ajada.

Kividega kaetud teerada ja multšitud peenrad. Ka multši alla tasub panna geokangast, et vältida umbrohu teket.

Taimed potti ja potid riiulisse! Ei ole vaja peenramaad ja rohimist. Kuivanud ja äraõitsenud õisikuid tuleb muidugi ka lillepottidest ära lõigata. Alati võib eelistada aga vähem hoolt vajavaid taimi.

Kõrrelised ja okaspuud ei vaja eraldi kastmist ja ka pügamist tahavad nad minimaalselt. Kevadeti aga okaspuid päris unustada ei saa ja päikselises kasvukohas tuleb neid kindlasti ereda kevadpäikese eest katta. Silmailu jagub sellises aias aga aastaringselt ja taimestik ei kaota peale suve oma veetlust.

Lahedad taimekastid, kus kasvatada lilli aga miks mitte ka ürte ja salatilehti. Umbrohuga väga suurt võitlust sellises kasvukohas reeglina pidama ei pea. Tülikam on korras hoida tavalisi peenraid ja peenravahesid.


Kui aed juhtub olema väga suur, siis selle korrashoid on ajamahukas. Siin on probleem lahendatud multšitud aladega — pole muru ega umbrohtu!

Kui aga aed on hoopis nii väike, et muruniidukiga manöövardamagi ei mahu, ei ole mõtet elu keeruliseks teha. Pilkupüüdva aianurga saad sisse seatud suurte kiviplaatide abiga. Hubasust lisab õhtuti aiavalgustus!