Meelde jäi mitmeid vahvaid rohevahetusi, imelisi uusi õitsejad, palju mõnusaid külalistega aias istumisi ja hulganisti toredaid tiivulisi ning mittetiivulisi aiaelanikke. Siit mõned tagasivaated, ehk teevad hallis ja lumelägases ilmas hinge pisut helgemaks!

Uued tulijad aias

Suurim lemmik sel aastal kahkjas iiris “Albo Variegata”.

Roosakaid-punaseid toone tulid lisama murtudsüda “Valentine”, roosa maasikas, tulp “Salmon Impression”, roos “Chili Clementine” ja kukehari “Blue Elf”.

Valge varjundites kaunitarid: aed-päevaliilia “Pandora’s Box”, hiina astilbe “Visions In White” ja valge jumikas “Purple Heart”.

Lamedalehine ogaputk ‘Blue Hobbit’.

Ja üks uus üheaastane külaline, keda järgmine aasta taas peenrale tahaks: “Miisusaba”.

Asendamatud tööriistad

Uute tulijate hulka saab lugeda ka mõned asjalikud ja asendamatud abimehed aias: akuga hekilõikur, väetisekülvik, muruõhutaja ning akuga murukäärid – kuidas ma küll varem ilma nendeta hakkama sain!

Iga-aastased lemmikud

Suurimad liblika- ja mesilinnumagnetid aias: fasseni naistenõges, sügisaster, lavendel, hiid-iisop, mesiohakas ja lursslill.

Valge lõvilõug, keda ma iga aasta suure hoole ja armastusega külvan ja pintseerin ja kasvatan.

Suve teise poole suur rõõmustaja davidi budleia “Border Beauty”.

Veel mõned üheaastastest suvelilledest lemmikud, kes iga aasta mu aias koha leiavad: lillherned, keskpäevalilled, valge kivikilbik ja must petuunia.

Ja enne ülejäänud lemmikute koondpilti tahan eraldi välja tuua enamasti teenimatult kuhugi kapsamaale peitu jääva murulaugu, kes oma kaunite (ja maitsvate!) õitega sobiks tegelikult pigem lillepeenraid kaunistama.

Ka suhupistmist jagus aias küllaga

Ja kahtlemata on aiaelu lahutamatuks osaks kõikvõimalikud toredad asukad aias, olgu nad siis tiivulised või okkalised.

Tore oli ka kevadine unustamatu kohtumine turtsuva okaskeraga, kelle ootamatus kohas ette võetud unetukku ma vist pisut häirisin, kuid kes siiski mõnuga mu aeda toimetama jäi.

Lõpetuseks soovitus kõigile rohenäppudele ja aiahoolikutele: pidage blogi! Kui ma sel kevadel esimesi postitusi kirjutama asusin, siis ei osanud ma arvatagi, kui toreda ja teistsuguse vaatenurga see oma aiale pakub. Aeda saab kohe kuidagi rohkem ja eriti praegu, hooaja lõpus, saan ma tänu blogile aru, kui palju mu aed tegelikult mulle rõõmu ja positiivseid emotsioone pakub!

Head talverahu, aiahoolikud ja rohenäpud!

LOE VEEL: