Uusarenduste interjööritrendid: eestlased on truud Skandinaavia stiilile
Kaamos Kinnisvara siselahenduste disainer Aljona Radomski sõnas, et uute elupindade sisekujunduses tuleb juba planeerimisfaasis arvestada mitmekülgsuse ja kompleksusega. „Eesti elamukinnisvara ostjad on pikalt olnud truud skandinaavialikule stiilile, mida sõltuvalt eluaseme asukohale soovitakse miksida loftiliku või Patricia Urquiola stiiliga, mis on segu minimalismist, konstruktivismist, art deco’st ja etnilistest joontest,“ tõi Radomski esile. Ta nentis, et kuigi erinevate stiilide kokku sobitamine lisab igale kodule iseloomu, on siiski nii linnasüdames kui ka äärelinnas ühiseks suunaks puhtad jooned, mis võimaldavad igal ostjal lisada oma koju just enda hinge.
„Üldiselt on Eesti tarbijad truud põhjamaistele suundumustele, seetõttu domineerib juba pikemat aega Skandinaavia disaini mõju ka meie interjöörides. Heledad toonid, looduslikud materjalid, avarus ja puhtad jooned on läbivad enamike uute elupindade standardlahendustes,“ selgitas sisedisainer. Samas lisas ta, et iga uue elupinna loomisel arvestab arendaja nii võimaliku tarbijaprofiili ja ruumi funktsionaalsuse kõrval ka maailmatrende, mis annavad uutele ruumidele erilisust ja konkurentsivõimet. Kuigi selle aasta tähtsaim disainimess Salone Del Mobile Milano jäi eriolukorra tõttu ära, jälgivad sisedisainerid läbi interneti maailma uudislahendusi, et pakkuda värskust ja erilahendusi ka praegu valmivates uusarendustes.
Traditsioonilisemad äärelinna lahendused
Rodomski selgitas, et elamukinnisvara sisedisain jaotub laias laastus kaheks: kesklinna ning äärelinna kodud.
„Äärelinna kolivad valdavalt perekonnad, kes otsivad rahulikku ja terviklikku elukeskkonda, kus oleks piisavalt ruumi aga samas ka kõik oluline käe-jala juures — need väärtused peavad kanduma ka siselahendustesse. Seetõttu on äärelinna elamud valdavalt traditsioonilisemate ja ühtlasema lahendusega. Seal domineerivad hallikad-beežikad baastoonid, mida elustame trendikate mustriliste plaatidega näiteks vannitubades, saunades ning mõne värviaktsendiga eluruumides. Materjalid on valdavalt ratsionaalsusest ja vastupidavusest inspireeritud, sest need peavad vastama nii väikelaste mänguvajadustele kui ka suurpere koormusele, aga kõrvale ei saa jätta ka ilu ja terviklikkust,“ kirjeldas sisedisainer.
Foto: Maris Tomba
Trendikad linnakodud
Südalinna uusimate arenduste puhul on potentsiaalseks ostjaks pigem üksi elavad linnafännid, elukaaslased või abielupaarid, välismaalased või ka investorid. Seetõttu nõuab sisedisain ka julgemaid lahendusi, võimaldades pisut rohkem mängulisust. „Kui võrdleme näiteks Kaamose elamukinnisvara, siis Ferro või Cityzeni majad, mis asuvad pealinna südames, pakuvad uut kodu neile, kes võtavad uusi trende kiiremini omaks, ootavad innovaatilisemaid ja julgemaid lahendusi ning hindavad n-ö suurlinnalikku lähenemist rohkem kui linnaääre rahulikkust,“ sõnas sisedisainer. See ootus peegeldub ka eluruumis kasutatavates trendides.
Kesklinna eluasemete trendides näeme rohkem heledate baasseinte kõrval tumedaid värvitoone, marmorit ja terrazzo plaate, eriviimistlusega santehnikat, vaske, kulda ja metalli, mida rahulikku linnaääre eluruumi juba baaslahendusena pakkuda ei tasu.
Tähelepanu vannitubadel ja valgustusel
„Nii kesklinna kui äärelinna arenduste vannitubades on trendikas eelistada pigem suuremõõtmelisi plaate, kas 60x60 või 60x120cm formaadis, ning materjalidena domineerivad erinevad marmori ja looduskivi imitatsioonid või eksklusiivsemal juhul ka marmor- ja kiviplaadid,“ rõhutas sisedisainer.
Ta nentis, et vannituba ei ole kodus enam vaid utilitaarne ruum, vaid võrdväärselt oluline nii elutoa kui magamistoaga, mistõttu mõjutab see ka viimistlust ja sisustus.
„Vannitoad on justkui spaad või buduaarid, kuhu soovitakse järjest enam anda hubasust. Seetõttu eelistatakse naturaalseid materjale ja voolavaid vorme,“ lisas Radomski.
Radomski tõi esile ka viimase aja kodusisustuses populaarsust koguva lahenduse — siinidel valgustus, mis pakub ühteaegu praktilisust ja mängulisust. „Kuna ruumide ülesehituse loogika toetab valgustite asukoha valikut, siis siinidel valguslahendusel võimaldavad paigaldada valgusteid paindlikult, vältides hilisemaid ehitustöid. Lisaks saab siinile lisada nii palju valgusteid, kui tarvis ning reguleerida ka intensiivsust ja suunda,“ tõi sisedisainer esile nutikat moodi.
Igal kodul oma nägu
Selleks, et ka kortermaja erinevad kodud oleksid erineva näoga, pakuvad arendajad varajasele ostjale võimalust materjalide valikuprotsessis osaleda. „Uusarenduste baaslahendused sisaldavad vähemalt kolme erinevat valikut nii vannitoa plaatidele, seinte värvitoonidele, põrandakatetele, ustele, santehnikale ja ka pistikutele-lülitele ning sisseehitatud valgustitele,“ selgitas Kaamos Kinnisvara sisedisainer. Samuti on iga projekti puhul lähtutud nii projektist, selle põhilisest sihtrühmast ning ka hoone arhitektuursest lahendusest. „Üldjoontes on uute korterite seinad valgetes ja heledates toonides just seetõttu, et see võimaldab koduomanikul lisada oma karakterit sisustuse, tekstiilide ja mööbliga, jättes ruumi avarust,“ nentis Radomski.
Tema hinnangul on arenduste interjööri kvaliteedinäitajaks ka see, kas arendaja eelistab naturaalseid materjale või valib soodsamad n-ö tehislikud materjalid. „Tarbijad on järjest teadlikumad ning pigem ollakse valmis investeerima kodusse, kus materjalide hinna-kvaliteedi suhe on paigas. Seetõttu eelistame naturaalseid puitparkette nt soodsamale laminaadile ning eksklusiivsemates korterites kombineerime seda maailmatrendidega läbi kallima kalasaba või prantsuse kalasaba parketimustri kasutamisega,“ kirjeldas sisedisainer. Kindlasti tasub ka arendajalt varakult uurida, mis ajani saab ostja sisedisaini ka tooni- ja materjali- ja mustrivalikus kaasa rääkida.
