„Kujutage ette, millise lisaväärtuse annab kasvõi mõne ruutmeetri suurune keldriboks, kui see oleks vargavaba – kui autorehvid, jalgrattad, lapsevankrid ja kõik muud ruumikulukad kallihinnalised asjad saaks olla turvaliselt ladustatud,“ rääkis Roze.

Nagu teada, pole 100% vargavaba ka ükski seif, kuid järgnevate lihtsate nippidega saate muuta oma keldriboksid oluliselt turvalisemaks ning ladustada keldrisse lisaks keedistele ka väärtuslikumaid asju, mida iga päev vaja pole.

Vahetage välja keldri peauks. Turvaline keldriuks ei hoia eemal küll sama maja elanikke, aga maja välisukse avanemist ootavatel võõrastel kaob võimalus salaja keldrisse hämaraid asju ajama lipsata.

Asendage võtmega lukk kiipkaardilugejaga. See annab võimaluse jälgida, millise kaardiga parasjagu keldrisse sisenetud on. Roze sõnul see siiski vargust otseselt ei takista, kuid hiljem on võimalik kaardiomaniku järgi hakata jälgi ajama ning keegi majaelanikest ei soovi olla naabrite silmis kahtlusalune.

Paigaldage keldri sissepääsude lähedusse valvekaamerad. Roze ütles, et kaamerad ei takista kedagi küll varastamast, kuid mõjutavad heidutavalt, sest vargapoisid kardavad kaameraid nagu tuld.

Kõige kallim, kuid tõhusam on terve keldri vana puitsõrestiku maha lõhkumine ning uute bokside vaheseinte- ja uste paigaldamine, mida turvaks vähemalt kaks korralikku lukku. „Uutes kortermajades on keldrivargused minimaalsed ja mitte seetõttu, et seal elaks korralikumad inimesed, vaid seetõttu, et ühe jalgratta kätte saamiseks peab varas nägema ebaproportsionaalselt palju vaeva“, selgitas Roze. Tema sõnul maksab keldri turvaliseks renoveerimise 1000-1500 eurot ühe boksi ehk korteri kohta. Kui see kulu jaotada osade kaupa makstavasse remondifondi, siis räägime me üksikutest kümnetest eurodest kuus. Kui osamaksed on tasutud, võivad korteriomanikud olla ka kindlad, et nende korterid lähevad tänu turvalisele keldrile oluliselt kiiremini turul kaubaks.