Korteri esialgne plaan oli küllaltki kitsas — vähesed ruutmeetrid olid üle kuhjatud pisikeste toakestega. Ka ventilatsioon oli halb ning õhk ei pääsenud ruumis liikuma. Seetõttu oli ka kogu läänepoolne korteriosa suviti äärmiselt umbne. Niisiis otsustati korteri planeeringut muuta oluliselt avaramaks. Planeeringut muudeti nii, et elutuba ulatub piklikult läbi maja. Nii ringleb palavatel suvekuudel ka õhk paremini. Eriti oluline sai hea ventilatsioon ka arstist korteriomaniku buldogile, kes on kuuma suhtes eriliselt tundlik. Ruumi planeerides mõeldi eelkõige just elanike vajadustele — tellija sooviks oli, et elutuba oleks piisavalt suur erinevateks tegemisteks nagu treeningharjutused, televiisori vaatamine, meditsiiniliste raportite kirjutamine ja sõpradega ajaveetmine. Noore arsti sooviks oli ka see, et elutoas oleks magamisase, kui mõni sõber soovib ööseks jääda. Hea oleks aga nii, et see magamisase ei nõua lisaruumi elutoas.

Korteris olevate põrandate ja seinte katmiseks kasutati nii vineerplaate kui ka ümbertöödeldud männipuitu. Seinte, lagede ja vannitoa ehitamisel hoiduti krohvimisest ja kasutati hingavat mörti. Lisaks arvestati korteri ehitamisel ka arsti unerütmiga. Kuna korteriomanik peab sageli tegema öövahetusi, siis on oluline, et ta saaks päeva keskel teha soovi korral väikseid uinakuid. Seetõttu otsustati korterisse ehitada mõnus ase, kus saab pikutada ja silma mõneks minutiks kinni panna.

Selleks eraldati korteri ühest küljest 1,5-meetri laiune osa. See jagati omakorda kolmeks: puhkeala, garderoob ja magamistuba. Puhkeala ja magamistoa vahel on garderoob. Sinna pääseb pisikesest magamistoast, kuhu mahub vaid voodi. Puhkeala on multifunktsionaalne: seal saab päevasel ajal lõdvestuda, aga sinna saab magama heita ka mõni kaugemalt tulnud külaline.

Puhkeala on sobiv ka lugemiseks, sest pikali heites jääb selja taha aken, kust paistab palju loomulikku valgust. Puhkeala ette on võimalik tõmmata heledat tooni lükanduks, mille peale saab projektoriga filmi näidata.

Pikutades saab nautida ka tänaval olevaid akaatsiapuid või öiset tähistaevast. See on võimalik tänu kahele peegelpinnale, millest üks on paigaldatud aknalaua asemele ja teine puhkeala peatsi kohale. Korteri disainimisel kasutati sooje värvitoone. Sisearhitektid mõtlesid, et kuna arstist korteriomanik veedab niikuinii palju aega ka väga steriilses haiglakeskkonnas, siis võiks tema kodu olla pisut looduslähedasemates toonides. Selleks kasutati näiteks vineerlaudu, mis on valmistatud männi- või kasepuust.

Korteris on ka nutikas veefiltreerimissüsteem. Nimelt kasutab süsteem pesemas käies tekkinud vett, filtreerib selle ära ja kasutab seda taimede kastmiseks. Lisaks kasutab veesüsteem filtreeritud vett ka korteri jahutamiseks. Arhitektide sõnul suudab vett kasutav jahutussüsteem muuta korteri isegi kuumematel suvekuudel piisavalt jahedaks. Seetõttu polnud eraldi konditsioneeri vaja paigaldada.

Rõdule, mis jääb kortermaja hoovi poole, tehti vertikaalne juurviljaaed. Seal kasvavad tomatid, maitsetaimed ja palju muudki. Rõdu kaeti kinni kae kardinaga — üks neist on läbipaistev ja valmistatud plastist ning tänu sellele saab tekitada kasvuhooneefekti. Teine kardin on aga tehtud poorsest tekstiilist, mis pakub suviti varju.

Vaata rohkem pilte galeriist: