Mitmed mõõtmised näitavad, et rõdu temperatuur on välistemperatuurist kõrgem. Näiteks seina termograafilisel mõõtmisel on erinenud seina temperatuur vastavatel tingimustel 1,5 °C võrra.
Kuigi esmapilgul tundub toodud number väike, mõjutab see reaalses elus küttekulusid umbes 7,5%. Vähetähtis pole seegi, et klaasitud rõdu vahendab siseseinale kondensatsioonivee ja hallituse teket.
Kinnine rõdu lisab kodule ka turvatunnet, sest rõduklaase ei ole võimalik väljastpoolt avada, sest need on seestpoolt lukustatud riivi ja lapselukuga.
Rõduklaasid vähendavad märgatavalt ka tuppa kostvat tänavamüra. Samuti tõrjuvad need saastet ja lendlevat prahti, ka vihm ja lumi ei pääse rõdule. Rõduklaasid vähendavad tänavamüra pääsu rõdule keskmiselt 10 – 14 dB võrra.

Tavaline aknaklaas rõdule ei sobi

Rõduklaaside süsteem on iseenesest lihtne – see koosneb ülemisest ja alumisest pulbervärvitud alumiiniumprofiilist. Klaas on 6 mm või 8 mm paks, lihvitud servadega ja karastatud. See kinnitatakse profiili sisse neetidega. Rõdudel on lubatud kasutada ainult karastatud klaasi, sest purunemisel muutub klaas nn soolaks. Kindlasti ei saa kasutada tavalist aknaklaasi.

Põhimõtteliselt saab klaasida iga rõdu – olgu see siis lodža ehk taandridu või maja fassaadist väljaulatuv rõdu. Põhiline on klaasimise puhul lagi, kuhu kinnitada ülemine profiil. Ülemine konstruktsioon peab olema piisavalt tugev ja jäik, et sinna saaks klaasid kinnitada.
Näiteks rippuva süsteemi puhul ripubki kogu raskus üleval.
Kõige keerulisemas olukorras on ülemiste korruste elanikud, kel on väljaulatuvate rõdudega korterid. Sellisel juhul on rõdud sademetele täiesti avatud ja enne klaasimist tuleb paigaldada varikatus.

Erinevaid võimalusi jagub kõigile

Kas ja millist rolli mängivad klaasimisel rõdude piirded? Klaasida saab kas maast laeni või piirdest laeni. Või siis klaasida piire teise, eraldi klaasiga, kui seda soovitakse.
Olemasolevale piirdele saab klaasi kinnitada mitut erinevat moodi. See sõltub olukorrast,kliendi soovist, tema võimalustest jne. Üldjuhul saab olemasoleva piirde külge kinnitada klaasi kas siis profiilidega või punktkinnitustega. Ühtset ja kindlat lahendust ei ole – kõik sõltub olukorrast.
Ainuüksi Tallinnas on üle 20 tüüprõdu erineva konfiguratsiooni ja suurusega. Näiteks Lasnamäel on 7 erinevat standardset rõdu vanadel paneelmajadel. Kuna rõdud erinevad palju nii laiuse, kõrguse kui muude näitajate poolest, ei ole ühtset hinda ning see arvutatakse välja vastavalt rõdu mõõtudele ja teistele näitajatele. Iga rõdu on individuaalne ja klaasid valmivad vastavalt selle mõõtudele.

Rõdu suurus ei mängi klaaside avamisel rolli. Ka väga keerulistes olukordades on leitud hea lahendus, et klaasid liiguksid. Näiteks äärmine klaas avaneb 90° sissepoole, järgmine liigub selle asemele ja avaneb selle järel.
Lõpptulemusena saab rõduklaasid raamatulehtedena sissepoole seina äärde lükata ja kogu rõdu on avatud. Sel moel on klaase ka kerge pesta. Rõdu kõrgus mängib kindlasti oma osa. Kui ava kõrgus on üle kahe meetri, tuleb kasutada 8 mm karastatud klaasi. Kui see jääb alla kahe meetri, võib panna 6 mm karastatud klaasi.
Kõrged klaasid pole iseenesest ohtlikud, sest eranditult kõik on valmistatud karastatud turvaklaasist.
Klaaside vahele saab panna vahetihendid ja klaaside ning seina vahele otsatihendid, mis aitavad muuta rõdu veelgi enam tuule- ja vihmapidavamaks. Vahe- ja otsatihendid on soovitatav eemaldada suvel, kuna pikaajaline otsene päikesevalgus muudab tihendid hapramaks.

Kõverad avad pole probleem

Vanad kortermajad pole just kõige sirgemad ja klaasitavad avad on tihti kõverad – seda just vanade majade puhul. Aga see pole probleem, rõduklaasid tuleb paigaldada sirgelt. Kõik rõduklaasid tehakse valmis vastava ava järgi. Üldjuhul on nii, et pärast tellimuse esitamist vaatab objekti üle asjatundja. Alles pärast seda komplekteeritakse rõduklaasid, mis paigaldatakse nii, et need ka liikuma hakkaksid.

Kas klaasida rõdu osaliselt?

Osaliselt klaase tavaliselt ei paigaldata: see ei anna soovitud efekti (kaitse ilmastiku eest, väiksemad küttekulud). Klaaside kõrguse määrab klaasitava ava kõrgus. Klaaside laiuse (st jaotuse) määrab tavaliselt rõdu sügavus.
Loomulikult tuleb rõdude klaasimisel järgida alati kogu maja arhitektuurset lahendust ja kooskõlastada ka tegevus ühistuga.

Hea teada

Lisaks mõõtudele ja rõdu kujule sõltub rõdu klaasimise maksumus veel järgmistest teguritest:
* klaaside paksus – enamasti kasutatakse kortermajade rõdudel 6 või 8 mm läbimõõduga klaasi;
* klaaside toon – üldjuhul on kortermajade puhul kohustuslik läbipaistev ehk kirgas klaas;
* veeplekid – peaaegu alati tuleb paigaldada alumised veeplekid, ülemiste vajaduse otsustab
meister objektil;
* otsa- ja vahetihendid – hinnapakkumistega tutvudes kontrolli, kas tihendid on juba hinnas.

Klaasitud rõdu peamised eelised:
• muudab rõdu aastaringselt kasutatavaks;
• kaitseb rõdu sademete eest ja koos sellega takistab niiskuse pääsu hoone konstruktsiooni;
• tõstab kodu soojapidavust;
• vähendab tuppa kostuvat tänavamüra;
• muudab rõdu ka lastele turvalisemaks;
• tõstab kodu väärtust ja turvalisust;
• hoiab eemale linnud;
• lisandub juurde kasulikku pinda;
• annab fassaadile luksusliku väljanägemise.
Allikad: Lugu ilmus erilehes ML Soe Kodu, Malmerk