Keskmises köögis elab rohkem baktereid kui tualettruumis — mida teha, et olukorda päästa?
Kuigi paljude jaoks võib see üllatusena tulla, on keskmises kodus üks bakteririkkamaid ruume just köök. Nõudepesukäsnal, kraanikausis ja lihtsal puidust lõikelaual leidub baktereid suisa sadu kordi rohkem kui tualettruumis. Põhjus selleks on väga lihtne — enamus meist jätab kööki koristades olulised detailid tähelepanuta. Jagame nippe, millega oma kodu süda puhas ja korras hoida ning toome välja mõned koristustööd, mis tavaliselt kahe silma vahele jäetakse.
Käepidemed ja uksenupud ei saa piisavalt tähelepanu
Kui horisontaalseid ja vertikaalseid pindasid on lihtne puhastada, siis käepidemed ja nupud jäävad tihti kahe silma vahele. Et need pisikesed detailid on aga tihti kasutuses, leidub neil toidujääke ja rasva ning liiga harva puhastades on neid võimatu lõplikult puhtaks saada. Hoia pesuvahendite juures ka hambaharja, millega on mugav pääseda kohtadesse, kus lapp just kõige paremat tööd teha ei suuda.
Lõikelauda ei puhastata piisavalt hästi
Puidust lõikelaual on poorne pind ja see kogub endasse baktereid, mis sinna meelsasti pesa teevad. Puidust lõikelauda ei tasu pest apesumasinas ega leotada vees. Lõikelaud tuleks kohe peale kasutamist kuuma vee ja svammiga ära pesta ning püstisesse asendisse kuivama jätta. Veelgi parem on lõikelauda peale pesu äädikast ja veest kokku segatud lahuse ja puhta lapiga töödelda. Kord nädalas tasub lõikelauda aga õlitada, sest õli mõjub antibakteriaalselt ja hooldab samaaegselt ka puidu pinda. Kindlasti tasub aga köögis kasutada kahte lõikelauda — ühte liha ja teist köögiviljade jaoks.
Nõudepesukäsnad ja lapid on liiga kaua kasutuses
Vaheta nõude pesemiseks kasutavaid svamme iga nädal, sest paratamatult kogunevad sinna toidujäätmed, mida ei ole võimalik sajaprotsendiliselt välja pesta.
Külmikut puhastatakse liiga harva
Külmkapi puhastamine võib olla tülikas, sest enamasti on see täis toiduaineid, mille välja tõstmine ja tagasiladumine võtab omajagu aega. Samas on külmiku regulaarne koristamine just hea aeg, et läbi viia korralik inventuur ja parim enne tähtaja ületanud toiduained minema visata. Ideaalis võiks külmikut koristada kord nädalas, kuid kindlasti mitte harvem kui kord kuus. Kemikaalidega toiduainete vahele minna ei ole just kõige parem mõte. Suurepärase puhastusvahendi, mis eemaldab ka halvad lõhnad, saab kokku segada äädikast ja veest. Efektiivne on ka soodast ja veest tehtud lahus, millega külmiku seinad ja riiulid üle tõmmata.
Õhupuhasti rasvafiltri ebaregulaarne puhastamine
Määrdunud ja tähelepanuta jäetud õhupuhastaja suurim oht ei seisne mitte bakterites, vaid reaalses süttimisohus. Rasvaga ummistunud filtrit kasutades väheneb ka selle efektiivsus. Kui kasutada õhupuhastit 1–2 tundi päevas, tuleks metallist rasvafiltrit puhastada 8–10 nädala tagant. Aktiivsöefiltrit tuleb vahetada kindlasti 1-2 korda aastas. Metallfiltreid võib pesta nõudepesumasinas, kuid silmas peaks pidama, et väga rasvaseid metallfiltreid ei tohi pesta koos toidunõudega. Käsitsi puhastamisel on hea metallfiltrit eelnevalt kuumas vees leotada. Kõige tõhusamalt saab rasvakihi filtrilt maha pesta nõudepesuvahendi ja harjaga.
