Kardinamood: sel kevadsuvel vali koju looduslikud toonid ja mustrid
Sel kevadel valitsevad kardinamoes looduslikud toonid ja mustrid ning kangad, mis jätavad naturaalse mulje. Paneelkardin ja kahesiiniline tekstiilkardin teevad come backi. Kardinate kasutuses Eestis hooajalist vahetuvust üldiselt ei toimu. Suur osa ajast puudub meil tubades loomulik valgus ja nii ei ole mõtet seda raskete tekstiilidega veelgi rohkem varjata.
Suvel võib kasutada aknakatteid kahe kihina: katvat kardinat, kas pimendavat rulood või voldikkardinat taga, ees aga õhulist tekstiil, mis laseb päevavalguse tuppa ja kaitseb samas soovimatute pilkude eest.
Nii nagu muud valdkonnad, liiguvad ka kardinatrendid looduslikkuse ja naturaalsuse poole. Siin saab eristada kahte äärmust: ühelt poolt puhtad toonid, looduslikud mustrid ja geomeetria ning sellele teiselt poolt vastanduvad ulmelised, läikivad ja ekstreemsed aknakatted. Teine pool on küll pigem erand ja sobib vähestele. Koduses sisekujunduses tasub jääda puhaste ja pastelsete toonide juurde ning lähtuda kujunduse tervikust.
Materjalivalikus on samuti põhiline märksõna naturaalsus ja varem sisekujundusse imbunud nö kleidivoodrid hakkavad akende eest kaduma. Looduslik linane on alati hea valik, kuid see kortsub väga kergelt ja hakkab akna ees mängima. Seetõttu on kangatootjad leiutanud võimaluse teha sünteetilist kangast nii hästi järgi, et ei visuaalselt ega isegi katsudes pole võimalik aru saada, et tegemist ei ole päris linase kangaga. Selline kangas on praktilisem ja soodsam ning seda on lihtsam hooldada. Suund on ikka lihtsuse poole, seda nii visuaalses plaanis kui ka hoolduse mõttes.
Puhtad värvid ja suured loodusmustrid
Toonidest valitsevad puhtad toonid, segatud värvid ei ole praeguse hooaja lemmikud. Laineid löövad sinised ja rohelised erinevates tumedusastmetes. Mustrid pärinevad samuti loodusest: lille- ja loomamustrid ning geomeetrilised kujundid. Mustrid on hästi suured — mida suurem, seda uhkem, väikest mustrit praktiliselt ei kohta.
Eestis kasutatakse sisekujunduses valdavas enamuses kas beeže või halle kardinaid. Värvivalik sõltub sellest, mis mulje tahetakse oma kodule anda ja kas värvi antakse kardinaga või muude tekstiilidega. Aknapinnad on läinud tänapäeval väga suureks, mistõttu eelistatakse neutraalsemat tooni kardinaid, et kardinavärv ei muutuks liiga domineerivaks.
Väiksematel pindadel nagu magamistoas julgetakse kasutada rohkem värve. Elutuppa sobivad õhulisemad kangad. Kui aken on otse vastu teleriseina, siis peaks akna ees olema ka kattev kardin: paks tekstiil, ruloo või ribakardin, mis kaitseb päikese eest ja võimaldab telerit vaadata. Kui aken ei ole teleri vastas, tasub eelistada õhulisi kardinaid.
Magamistoas võiks kasutada nii õhulist kui ka paksu kardinat: õhulist päeval ja öösel katvamat kardinat. Juhul kui magamistoa aknad asetsevad nii, et keegi neist sisse ei vaata, võib piirduda ka ainult paksu kardinaga, mida ööseks ette tõmmata, päeval aga nautida katmata vaadet ja lasta valgust tuppa.
Lastetuppa ei ole hea valida tekstiilkardinaid, sest need kipuvad kergesti määrduma. Kõige lihtsam ja praktilisem oleks valida sobiva motiivi või mustriga lastepärane ruloo või pimendamist võimaldav ribakardin. Lapse kasvades on seda kerge vahetada. Armsa lastetoa tegemiseks on muidugi kõik võimalik, kuid roosade printsessidega või autodega tekstiile tasuks vältida.
Eemaldatav versus püsiv
Lisaks toonidele, mustritele ja kangale saab valida erinevate kardinasüsteemide vahel, mis laias laastus jagunevad kaheks. Rooma, tekstiil või paneelkardinad on kas akna ees või eest ära. Vahepealset varianti nende puhul üldiselt ei ole. Riba- ja voldikkardinad võivad olla kogu aeg akna ees, neid ei pea ära tõmbama, sest nad lasevad valgust läbi.
Kahesüsteemset voldikkardinat on hea kasutada esimestel korrustel, kus on maast laeni aknad või rõduuks. See kardin võimaldab end mõlemast otsast liigutada või tõsta alt üles näiteks õla kõrgusele. Ühest küljest tuleb valgus sisse, aga keegi ei näe, mida pererahvas sees toimetab.
Kui tahta akent katta, kuid siiski valgust tuppa lasta, peaks valima ribakardina, mille ribasid saab pöörata. Kodusesse interjööri sobib paremini puidust või bambusest ribakardin.
Suured aknad arhitektuuris on toonud taas päevakorda varem varjusurmas olnud kahesiinilised külg- ja tüllkardinad. Tüllkardin katab suure klaasipinna ning laseb valgust tuppa, kuid õhtusel ajal, kui tuli toas põleb, saab tõmmata ette paksemad ja katvamad külgkardinad.
Paneelkardina come back
Paar aastat tagasi hakkasid sisekujundusest kaduma ka paneelkardinad, kuid ka need teevad nüüd come backi. Paneelkardinad on lihtsalt vahetatavad ja nende kangakulu on väiksem kui tekstiilkardinatel, mistõttu on need heaks valikuks, kui on soov aasta-paari tagant kardinaid uuendada: paneelkardina kangas käib lihtsalt krõpsudega paneelidelt ära.
Paneelkardin on koos tekstiilkardinaga kaks kõige lihtsamini paigaldatavat ja hooldatavat kardinat, mõlemat saab pesta masinaga või viia keemilisse puhastusse. Paneelkardina kasutamisel tuleb arvestada, et mingi osa aknast jääb alati paneelidega kaetuks. Sama fenomen on liuguksega — paneelid saab lükata küll ühte serva, kuid vähemalt ühe paneeli laiuselt jäävad need alati akna ette.
Ruloo soodne ja laialt kasutatav aknakate, kuid selle hooldus on üks raskemaid: seda kangast saab puhastada põhilselt ainult kuivpuhastusega. Ruloode hoolduskeerukust kompenseerib hind, mis teeb nende väljavahetamise ja uuega asendamise lihtsaks.
Kodus tekib pidevalt tolmu ja kui ribakardinaid korra nädalas ei pühi, siis koguneb sinna korralik tolmukiht, mis pole enam ei ilus ega tervislik. Samuti tuleb ribakardina puhul arvestada, et see võtab ka kokkutõmmatult kuni 25 cm ruumi ja aknaniši sisse paigaldatuna ei pruugi aken enam lahti käia. Akna kohale paigaldatuna tuleb arvestada üsna massiivse kardinakonstruktsiooniga, mis on pidevalt silmale näha.
