Eestlased on alati olnud puiduusku ja suur osa meie varasemast arhitektuuripärandist on ehitatud puidust. Kuidas on olukord praegu — kas puidus nähakse rohkem vana ja traditsioonilist materjali või on ta siiski paljude jaoks saanud ka moodsa ja trendika sünonüümiks?

Erik Konze: Tegelikult on väga raske sellele küsimusele lihtsalt vastata, kui võtta arvesse, mis on maailma kliimaga juhtumas. Ehitusvaldkonnal on seni olnud suur roll kliima soojenemisel, eelistades keskkonnale vaenulikke lahendusi. Kui olukord oleks teine, võiks vastata, et jah, puit on moodne ja trendikas, sest seda on hiljaaegu Eesti arhitektuuri- ja ehitusmaastikul näha aina rohkem ja rohkem. Kuid kuna olukord maailma kliimaga on äärmiselt kehvas seisus, siis pean vastama sellele hoopis teisiti. Puit võib olla moodne ja trendikas, kuid tema kõige olulisem sünonüüm on ja peab olema, et ta on homse elukeskkonna võti, millega võib teha suuri edusamme kliimasoojanemise pärssimises.

Aasta puitehitis 2021 laureaat Tamme talu kompleks ÖÖ-ÖÖ arhitektuuribüroolt

Tõsi on, et puit on keskkonnale mõeldes kordades eetilisem materjal kui betoon. Kuidas aga seletada seda inimesele, kes valutab südant metsade mahavõtmise pärast?

Erik Konze: Betoon on vaid üks paljudest ehitusmaterjalidest, millel on väga suur ja kahjulik keskkonnajalajälg väga suure energiakulu tõttu, mis on vajalik selle tootmiseks, töötlemiseks ja transportimiseks. Paraku on ajalugu näidanud, et inimesed kipuvad valima lahendusi, mis on neile kõige mugavamad ja kasumlikud. Ehitussektor kahjuks pole siiani olnud selles suhtes erand. Õnneks on inimeste arusaamad ja sellest tulenevad valikud juba väiksel moel muutumas. Tänu teadusele ja levinud inforuumile on tellijad saanud aru, et on palju keskkonnasõbralikumaid materjale, millega ehitada. Puit on kindlasti üks parimaid materjale selles kontekstis, kuna temaga saab asendada oluliselt suurema jalajäljega materjali, olles sealjuures ise palju väiksema jalajäljega. Kuid see, mis teeb puidu eriliseks, on asjaolu, et ta on taastuv.

Puidul on üha suurem roll ka moodsas interjööris – konkursi „Aasta puitehitis 2021” sisearhitektuuri eriauhinna võitnud AERIS-e elegantne interjöör Harkus.

Mõistan, et paljudele mõjub värskelt maha raiutud metsa nägemine raskelt, kui nende silmade ees on kändude väli ja palgivirnad, aga kui mõelda, et see on uue ringi algus ja mitte lõpp, siis sisetunne on hoopis teine. Siin tasub mõelda ka sellele, et isegi kui väga tahta, ühegi väevõimuga ei saaks teha nii, et need puud elaksid igavesti. Meie oludes on igatahes mõistlikum osa metsi jätkusuutlikult majandada ja lisada neile uusi väärtuseid. Seda tehes saame olla osa lahendusest, mitte probleemist. Kindlasti peab siin mainima, et Eesti riik on oma metsade osas väga hea peremees. Meie metsade tervis paraneb ja osakaal hõivatavast maa-alast kasvab, mitte ei kahane, nagu on ekslikult tihti usutud.

Molumba arhitektide loodud Saue vallamaja tõestab, et puit sobib imeliselt kaunistama ka avalike hoonete fassaade.

Annika Kibus: Puidust toodete kasutamine on keskkonnasõbralikuim viis — esiteks on puit kiiresti taastuv loodusressurss ja teiseks ta seob suurel hulgalt süsinikdioksiidi. Puitmajade CO2 jalajälg on kordades väiksem kui samalaadselt muust konstruktsioonist hoonel. Puitmaja = süsinikupank. Selgituseks: puitmaja rajamisega seome CO2 hoonesse ehk sisuliselt võtame selle ringlusest välja.

Põhjuseid, miks puitu eelistada, on veelgi. Puithoone on 30–50% kergem ja see tähendab väiksemaid kulusid vundamendile. Lisaks on puitelemente võimalik kergema kaalu tõttu transportida korraga vähemalt neli korda suuremas mahus ja kaalus ning puithoone püstitamiseks kulub vähemalt 33% vähem aega võrreldes muust konstruktsioonist hoonetega.

Kas puitarhitektuuri võidukäik võiks olla lahendus kliimasoojenemisele ja üks rohepöörde instrumente? Millist tulevikku puitarhitektuuril üldse näete?

Erik Konze: Puitarhitektuur ei saa olema üks rohepöörde instrumentidest — ta juba on seda. Paraku instrumendi olek ei ole see, mis aitab lahendada kliimasoojenemist. Instrumendist on alles siis kasu, kui heliloojad kirjutavad sellele uusi teoseid, on olemas inimesi, kes seda instrumenti oskavad mängida, ja orkestreid, kes võtavad need teosed oma repertuaari ja teevad need tervele maailma populaarseks.

Keskkonnamaja arhitektuurikonkursi võitnud arhitektuuribüroo Kavakava OÜ ideekavand „Kilomeeter”

Siin on koht, kus meil on suurepärased võimalused astuda maailmalavale. Meie riigil on võimalik olla eesrindlik ja ühineda nende riikidega, kes on öelnud selgelt välja, et riik tellib vaid keskkonnasõbralikke lahendusi, kui tal on vaja ehitada uusi hooneid. Meil pole tegelikult ühtegi argumenti selleks, et ehitada keskkonnavaenulikult, küll aga on meil olemas kõik võimalused, et ehitada sedasi, et iga uus hoone, mis sünnib, on keskkonnasäästlik ja seda nii ehituse kui ka halduse käigus.

Uued ajad on toonud ehituskunsti palju uusi võimalusi ja materjalidki on muutunud innovaatilisemaks (nt CLC). Mis on aastatega puitmajatootmises muutunud ja milliseid uudseid lahendusi praegune puitmajaehitus võimaldab võrreldes traditsioonilise ehitusviisiga?

Annika Kibus: Õnneks on puit kui materjal 100% looduslik, mida ei olegi vaja eraldiseisvalt töödelda. See on juba väga suur erinevus võrreldes tänapäevase ehituskultuuriga, kus kunstlikku materjali aina enam töödeldakse, et saavutada maksimaalne efektiivsus ja optimaalsus. Seevastu on toimunud puitehituses uudseid lahendusi pigem just ehitusprotsessides — tehaseline tootmine, automatiseeritud tootmisprotsess, BIM-mudeldamine –, mis vähendavad just materjali raiskamist ning võimaldavad aina (aja- ja kulu)efektiivsemat ehitusprotsessi. Näiteks on võimalik puitkonstruktsiooni kerguse tõttu toota ja püstitada juba kuni 95% valmidusega hoone ruumelemente. Piltlikult öeldes, eile oli krunt tühi, aga täna sain juba sisse kolida.

Kuna ka insenertehnilised oskused muutuvad ajas aina paremaks ja tänu võimsatele tarkvaraprogrammidele on võimalik ellu viia ka aina julgemaid ja keerulisemaid arhitektuurseid lahendusi tehaselistes tingimustes. Heaks näiteks on Helsingi raamatukogu Oodi.

Helsingi raamatukogu Oodi (Timbeco Woodhouse OÜ)

Kui palju tänapäeval üldse Eestis puitmaju ehitatakse? Vähemalt kõrvalt vaadates tundub, et puit on populaarne ja eramute kõrval kerkib aina rohkem ka uusarendusi ja kortermaju, kus on märgata puidukasutust.

Annika Kibus: Inimesed muutuvad aina keskkonnateadlikumaks ja tänapäeval liigume justkui tagasi juurte juurde. Puit on ennast aastatuhandete jooksul ehitusmaterjalina tõestanud ning eestlastele (ja ka skandinaavlastele) on puit väga hingelähedane, pakkudes hubast ja tervislikku elukeskkonda. Eramajade puhul on puit vägagi populaarne — ca 60% väljastatud ehituslubadest on väljastatud puitkonstruktsioonil põhinevatele hoonetele. Kortermajade puhul on aga veel arenguruumi ja rõõm on tõdeda, et aastast aastasse kerkib tõepoolest aina enam ka puidust kortermaju. Ehitisregistrite andmetel on puitkonstruktsioonil põhinevate kortermajade osakaal 20% ringi.

Ridaelamu arendus Rootsis (Timbeco Woodhouse OÜ)

Kuidas läheb Eesti puitmajatootmisel kodumaal ja laias maailmas?

Annika Kibus: Eesti on üle kümne aasta olnud Euroopa suurim tehaseliste puithoonete eksportöör ja tootmismahtudelt Euroopas kuuendal kohal. Seoses aina suurema keskkonnateadlikkusega on ka puitehituse mahud aina kasvamas. Rõõm on näha, et ka Lääne-Euroopa liigub puidust ehitamise suunas ja mitmedki suuremad majatootjad on endale uusi sihtturge leidmas, lisaks Skandinaaviale. Ka kodumaal on teadlikkus üheskoos nõudlusega kasvamas. Ligi 90% sektori käibest läheb eksporti. Üle 20 aasta on olnud peamiseks sihtturuks Skandinaavia — Norra, Rootsi –, aga olulisteks turgudeks on olnud ka Soome, Saksamaa.

Hotell ja konverentsikeskus Norras (Kodumaja AS)

Kui palju on Eestis puitmajatootjaid ja mille poolest on meie tootmine siin ja mujal hinnatud?

Annika Kibus: Registri andmete järgi on Eestis ligi 170 aktiivset puitmajatootjat, kellest enamik on ka väikeettevõtjad. Suuremaid tegijaid ühendab aga katusorganisatsioon Eesti Puitmajaliit, kes esindab ca 80% sektori käibest ja kuhu kuulub 29 majatootjat. Eesti majatootjaid on hinnatud eelkõige nende paindlikkuse ja insenertehniliste oskuste poolest. Juba 2015. aastal püstitasid eestlased (Kodumaja AS) Norras maailma kõrgeima puidust hoone (14-korruseline Treet) ja üks keerulisemaid projekte oli ka Helsingi raamatukogu Oodi (Timbeco Woodhouse OÜ), mille kõik puitelemendid tuli ükshaaval projekteerida — ükski puitelement ei olnud korduv.

  • Artikkel ilmus ajakirja Disain, interjöör & arhitektuur kevadnumbris. Telli ajakiri endale SIIT.