Teineteist täiendav duo – sisekujundajad Margit Grünthal ja Kadri Unt
1. Milliste sõnadega ennast tutvustaksite?
Kui kirjeldada Kodudisainerit, siis oleks kindlasti märksõnadeks pühendumus, usaldusväärsus, professionaalsus, loomingulisus, ainulaadsus. Ja muidugi palju nalja ja naeru.
2. Kust kõik alguse sai ja mis on teinud teist selle, kes olete?
Meil mõlemal on olnud võimalus elada aastaid väljaspool Eestit ja võib vist öelda, et leidsime endas interjööre armastava pisiku juba siis. Margit elas aastaid tagasi Ameerika Ühendriikides, kus oli luksuskinnisvara müüva maakleri assistent. Nende aastate jooksul sai väga põnevates kodudes käidud ja alati enda peas analüüsitud kodude plusse ja miinuseid. Tagasi Eestisse tulles tekkis võimalus kaasa rääkida uute kodude sisustuspakettide loomisel ja sisustusnõu andes, kuna abikaasa oli tegutsev kinnisvaraarendusmaastikul.
Kadri seevastu elas viis aastat Rootsis, kus armus sealsetesse hygge-tüüpi kodudesse. Rootsis oldud aastate jooksul tuli ka päris mitu korda kolida ja sai kätt proovitud mitme kodu rajamisel – algusest lõpuni. Need projektid olid Kadrile ühtaegu nii proovikiviks kui ka loominguliseks väljaelamiseks. Viis aastat on päris pikk aeg ning võib julgelt öelda, et see muutis Kadrit kui inimest väga palju ja nii mõnedki väärtused said ümber hinnatud. Kodudisaineri kui tiimi algus oligi Kadri Eesti kodu täielik renoveerimine, kui oli aeg taas kodumaale naasta.
3. Kuidas on möödunud teie loomingulised aastad?
Kadri on tegutsenud juba üle 10 aasta professionaalse fotograafina. Osalenud mitmetel rahvusvahelistel fotokonkurssidel, kus paljud tema tööd on ka ära märgitud. Suurepärase foto saavutamine nõuab head silma ja kriitilist meelt ning muidugi ka terviku nägemist. Vahel ütlebki Kadri naljatledes, et tema teekond on jõudnud sisekujunduse maailma just sellepärast, et ka see kuulub kaunite kunstide valdkonda nagu fotograafia. Nii nagu kauni fotoga on ka ilusa elukeskkonna loomisel väga oluline pöörata tähelepanu kõikidele detailidele, et see kokku looks terviku. Sel sügisel on Kadril plaanis end täiendada EKA akadeemias sisearhitektuuri kursusel. Margiti kirg on olnud alati mööbli renoveerimine ja restaureerimine. Vahel leiab ta kuskilt oksjonilt või vanavarakaupmehelt mõne põneva eseme, mida ei saa ostmata jätta, ning siis tuleb leida sellele koht, kus see oma aega ootama jääb. Sisekujunduse juurde jõudis Margit tegelikult aga tükk aega varem kui Kadri ja juba pärast Washingtonist naasmist oli ta aktiivselt tegev sisustusvaldkonnas. Lisaks erinevatele EKA kursustele on Margit end täiendamas Londoni disainikoolis sisekujunduse erialal. Tundus huvitav just välismaine õppeasutus valida, et oleks mingi uudsus ja põnevus – panna end ka proovile.
Enda projektides püüamegi olla loomingulised ja leida huvitavaid ideid ja lahendusi asjades, mis oleks unikaalsed. Palju erilist oleme leidnud Rootsi Bukowskise oksjonitelt, kust leiab eksklusiivset vintage-disaini. Tänu Kadri Rootsi-aastatele teame nüüd ka sealseid kohti, kuhu aardejahile minna.
4. Milliste raskustega olete silmitsi seisnud ja kas on asju, mida oleksite soovinud teada juba karjääri alguses?
Ilmselt on igas projektis midagi, millest õppida ja areneda. Otsest komistuskivi ei meenu, küll aga on olnud vahel pikemat seletamist kliendile, miks on vaja mingi lisatöö teha. Hea suhtlusoskus on selles ametis ülioluline. Esimeste projeketide puhul ehk lasime klientidel end oma töös liiga palju mõjutada, sest kumbki meist pole väga jõulise lähenemisega ... Meile meeldib, et protsess kulgeks rahulikult ja harmooniliselt. Samas oleme nüüdseks läbi kogemuste aru saanud, et on vaja olla siiski konkreetne ja enda idee edastamisel vahel rohkem selgitustööd teha, et klient meie nägemust paremini mõistaks.
5. Kas on välja kujunenud efektiivne töörutiin? Milline?
Enne Kodudisaineri sündi tegutsesime aastaid üksi ja nüüd tunneme rõõmu koos tegemisest. Meil pole tegelikult konkreetset rutiini, mõlemad tegeleme kõigega. Samas oleme märganud, et kuna Margitil on väiksemad lapsed, siis on tema tihti juba hommikul vara projektide kallal nokitsemas. Kadri võib seevastu tihti olla nagu öösorr ja on päris tavaline, et mõned sõnumid saabuvad temalt isegi pärast keskööd. Muigamegi omaette, et aeg on meil küll maksimaalselt kasutatud – varahommikust hilisööni. Keskpäeval teeme koosolekuid ja arutame kõik detailid läbi. Paar omamoodi kiiksu on meil ikka ka. Kadri on täielik perfektsionist, mis vahel võib panna lausa silmi pööritama, aga nii mõnigi asi on tänu sellele lõpuks parima võimaliku lahenduse saanud. Margit oma jäärapäisusega võib aga lõpuni oma erisoovide juurde kinni jääda – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Ja tulemus on alati olnud võitlemist väärt. Kindlasti analüüsime uue projekti hakul põhjalikult kõik läbi ja siis n-ö jagame ülesanded, millega hoiame üksteist jooksvalt kursis.
6. Kas mõtlete tööd tehes keskkonnasäästlikkusele?
Keskkond ja loodus on meie jaoks oluline. Me pole läbi-lõhki rohelised, kuid püüame omalt poolt siiski võimalikult väikest jalajälge jätta. Kuna meile meeldib interjööri tuua eripära omanäoliste ja isikupäraste mööbliesemetega, siis läbi selle saame toetada taaskasutust. Miks mitte just päevi näinud söögitoolid restaureerida ja uuele elule aidata. Tegelikult ongi ju vanaema kummut või antiigipoest leitud vana laud palju erilisema ja emotsionaalsema väärtusega ja lisaks ei ole kellelgi teisel samasugust. Samuti kasutame oma projektides võimalikult palju naturaalseid materjale, mis kestavad, on ajatud ja loovad sooja tunde.
7. Mis või kes inspireerib?
Enim inspireerib meid põhjamaine loodus. Oleme ümbritsetud nii paljudest värvidest ja materjalidest, mida oma loomingus kasutada: kivi, puit, liiv, meri, taimed. Me vist ei eksi, kui ütleme, et kõigil on olemas looduses mõni pelgupaik, kuhu aeg-ajalt läheme energiat ammutama või niisama lõõgastuma. Margiti rahupaik on Saaremaal mere ääres. Kadril kujunes Stockholmis elades välja mitu erinevat järvekallast, kus ta ikka ja jälle end jalutamas leidis. Veekogudel on lihtsalt eriline rahustav ja lausa mediteeriv mõju. Kuna kodud on ju samuti meie pelgupaigad, siis ongi nii juhtunud, et läbi looduse soovime tuua seda rahutunnet ka interjööri.
8. Kes on eeskujuks disainis, sisearhitektuuris, arhitektuuris?
Eeskujuks võiks võtta paljud disainerid, nii kohalikud kui ka välismaised. Ühte konkreetset nime oleks väga raske välja tuua, sest paljudel on just see mingi oma suund, mis inspireerib enim. Huvitav on jälgida blogisid ja ajakirju, kus näeb andekate inimeste loomingut. Looming tekib meid ümbritsevast, meie elustiilist, inimestest meie elus. Kõik on pidevas muutumises ja me kõik muutume ajas.
9. Milline on suurem eesmärk?
Meie eesmärk on luua isikupäraseid jätkusuutlikke interjööre. Leida huvitavaid ja praktilisi võimalusi kogu elupinna maksimaalseks kasutamiseks. Me tahaksime, et inimesed oleksid keskkonnateadlikumad ja julgeksid erineda ning neis oleks usaldus, et loome just nende soovidest ja vajadustest lähtuvad kodud, tuues sinna sisse oma erilise puudutuse.
10. Kuidas elab meie sisearhitektuur ja kas on põhjust tunda muret või rõõmu?
Eesti sisearhitektuuri üle võib siirast uhkust tunda. Eestis on väga palju ägedaid sisearhitekte. Eestlane on järjest rohkem hakanud hindama oma kodu ja panustab sellesse üha enam. Kiirlennult meenuvad väga vinged hiljutised auhinnatud projektid, nt Pärsti mõisalasteaed – imelised detailid! Või omanäoline Restoran 0, mille lugu jõudis ka televaatajate ette. Nimekiri võiks olla lõputu.
11. Nimetage lemmikobjekt enda loomingust.
Meie jaoks on kahtlemata lemmikobjektiks esimene ühine projekt, mis meid kokku viis. Kui Kadri pärast viit aastat kodumaalt eemal olekut otsustas tagasi Eestisse kolida, oli pere soov luua uus algus ja endaga kaasa tuua Rootsist omaks saanud hubane ja helge skandinaavia stiil. See tähendas aga kogu maja täielikku renoveerimist. Kuna ehitamise ajastus sattus aga täpselt koroona esimese laine algusesse ja pere jäi Rootsi lõksu, siis võttis Kadri ühendust Margitiga, kellega keeruliste otsuste üle arutleda ning kes oleks talle nii-öelda silmade eest. Visioon oli Kadril juba paigas, aga vaja on ju objektil ikkagi toonid ja materjalid kinnitada ning ehituse kvaliteeti kontrollida. Just see, et kohtuda saadi ainult korra enne projekti algust ning edasi toimus suhtlus ainult interneti ja telefoni vahendusel, andis äratundmise, et kui hakkama saadi nii keerulistes tingimustes, siis edasine koostöö on veel lihtsam. Suhtlemise käigus olime tihti nii ühel lainel, et alalõpmata lõpetasime teineteise mõtteid ja lauseid. Pärast seda projekti otsustasimegi, et miks mitte teha sisekujundust ühiselt, kuna meie nägemus on nii sarnane. Eks seetõttu ongi see objekt meile kõige olulisem, kuna tänu sellele sai loodud Kodudisainer.
