„See on kodu, mis toetab meie igapäevast kulgemist,” selgitab toote- ja moedisainer ning endine stilist Anna-Tina Schaal, kes on kodu loonud koos ärikonsultandist abikaasa Andreasega. Peres on kaks last. „Me liigume majas koos päikesega,” lisab ta. „Hommikuti oleme ülemise korruse elutoas, istume köögilaua taga või rõduterrassil või nosime suupisteid ning loeme põrandaplatvormidel midagi mõnusat. Keskpäeval ja pärastlõunal liigume allkorrusele basseiniterrassile, töötame oma tubades, mina oma stuudios. Õhtul oleme taas ülakorrusel, kus naudime õhtusööki ja päikeseloojangut.”

Andreas ja Anna-Tina ei ole küll Kaplinna elanikud, kuid nende kodu iseloomustab Kaplinna esteetikale iseloomulik lihtne elustiil ja eklektika. See on hubane kodu, mille viimistlusdetailid on viimseni läbi mõeldud.

Selleks, et kodu oleks päriselt kodune ja mahutaks kasvavat peret, tuli maja täiesti ümber ehitada. Niisiis loodi katkendliku planeeringuga süngete killustatud ruumide asemel avatud planeeringuga kahekorruseline kodu, toimiv ühendus sise- ja välisruumide vahel, puhtad arhitektuursed jooned ja mis kõige olulisem — võimalikult palju valgust. Kerigem kolme aasta, mitme lammutatud seina, uue trepikoja, paarikümne halli karva ja uue pereliikme võrra edasi (nende teine laps Dita on nüüdseks nelja-aastane ja justkui kasvaski ehitusplatsil) ning maja ongi valmis. Kodus on nüüd mugav sissepääs, magamistoad, vannitoad, Anna-Tina stuudio ja basseiniterrass, mis asuvad esimesel korrusel, ning suur elutuba koos köögi ja päikesepaistelise meelelahutusterrassiga ülemisel korrusel.

Tänu abielupaari ühisele disainivisioonile ja optimismile on ruum just nii ainulaadne kui nemadki. Seda hoolimata kahtlevatest ehitajatest, paarist kummalisest töövõtjast ja mõnest sõbrast, kes kõhklesid teatud plaatides ja värvivalikus.

Üks element, mida külalised enim kiidavad, on Anna-Tina disainitud pulbervärvitud metallraamid, mille loomisel on eeskuju võetud industriaalstiilis kauplusesisustusest. Neid kasutatakse trepikojas käsipuude balustraadina ja need piiravad köögivööndi, ilma et oleks vaja kasutada kindlat konstruktsiooni. Ka terrassi musta metallääre kujundas Anna-Tina. Ta ammutas inspiratsiooni naabruskonna väravatest. Nimelt olid need piirkonnas 40ndatel ja 50ndatel ehitatud majade iseloomulikud väravad. Kõige keerulisem oli viimistleda ja paigaldada eritellimusel valmistatud industriaalstiilis aknaid, mis on kodu arhitektuurne eripära. Iga aken tuli isetehtud tõmbesüsteemi abil üles tõsta ja seejärel eraldi kokku keevitada ning kruvida.

Majas on veel teisigi eripäraseid elemente. Muu hulgas Anna-Tina kujundatud messingist köögikraan ja valamu („Ma lihtsalt ei leidnud poodidest midagi, mis mulle tõeliselt meeldiks”), mille valmistamisel on kasutatud erinevaid juppe ehituspoest („See oli nagu lego kokku panemine”). Samuti hakkab silma köögisaare kohal rippuv tööstuslik valgusti, millel on erilised kupliteta lambid ja musta pulbervärvitud terasvarda ümber mähitud riidest köis. Erilisust lisavad köögisaar ja -kapid, mis on loodud 50ndate originaalkappide (mis on värvitud mustaks) ja uuemate elementide ühendamisel ning mis on kõik ehitatud standardmõõtudest kõrgemale, et pikakasvuline Andreas saaks köögis mugavamalt tegutseda.

Keskkonnateadlikud koduomanikud tahtsid, et võimalikult palju renoveerimisest üle jäänud materjale kasutataks uuesti. Vannitoa flamingoroosa vann, valamu ja väikesed põrandaplaadid on retrohõngulised mälestised algsest majast. Köögisaare, suure maalähedase söögilaua, välise dušinurga kabiin ja lastetubade mööbliesemete puitvooderdus on kõik valmistatud ümbertöötatud vanadest põranda- ja laetaladest, mis lisavad tänapäevasele arhitektuurile ja industriaalstiilis viimistlusele soojust ja vana hõngu.

On ilmselge, et paaril on suurepärane silm disainis ja arhitektuuris. Samamoodi on nende loomupäraselt üksteist täiendavad stiilid sulandunud interjööris, mis on nii eklektiline kui ka elegantne. Huvitaval kombel leidis maja valmides iga asi endale täpselt õige koha.

Sisekujunduses on väga palju elemente, mistõttu pidi seda hoolega kujundama, et ruum ei meenutaks kolikambrit. Õnneks on Anna-Tina varem töötanud filmi- ja reklaamitööstuse stilistina. Tänu tema kogemusele jätab iga ruum väljapeetud ja läbimõeldud tunde. Suuresti mustvalge värvipalett loob kogudele, kunstiteostele ja veidratele nipsasjadele stiilse vundamendi, milles värvid esile kerkivad.

Ruumis hakkab silma ka taimede rohkus. Need on kõikjal. Mõned õitsevad, teised on vahvalt võsastunud ja rikkalikult rohelised. „Ma ei suuda roheluseta elada,” ütleb Anna-Tina.

Andreas ja Anna-Tina nõustuvad, et ehitasid maja iseenda rõõmuks. „Me ei ehitanud maja selleks, et sellest rahalist kasu saada. Me tegime täpselt seda, mida tahtsime ja mida meie perel vaja oli,” räägib Tina. „Tihtipeale näen maju, mis on täiuslikult disainitud ja kus kõik asjad on kallid ning suurejoonelised, kuid mis tunduvad kuidagi tühjad. Meie jaoks oli oluline, et meie kodu oleks südamega tehtud ja et meie perel oleks siin hea olla. Tahtsime, et see peegeldaks meie iseloomusid ja pärandit.”