Esimene töö — riisumine

Kui sa pole veel oma muru üle rehitsenud, siis tee seda kindlasti enne, kui hakkad väetama, muidu kraabid koos kulu ja samblaga kokku ka kamarale puistatud väetisegraanulid. Rohukamara kerge kraapimine õhustab murutaimede juurestikku ja soodustab võrsumist, tänu millele muutub taimik tihedamaks. Riisumine häirib ka kõdunenud taimejäänuste all pesitsevate haigustekitajate tegevust. Eriti tõhusalt saab kamarat õhustada nii, kui see hargiga risti-rästi läbi torkida. Kindlasti tee seda liigselt tihenenud kohtades, kus muru on viletsam. Muru rullimine tihendab külmaga kerkinud mulda ja tänu sellele juurte kasvutingimused paranevad.


Teine töö — pisiremont

Seni, kuni muru on veel madal, paistavad hästi silma vajunud kohad ja hõredad lapid, mis rikuvad muruvaiba ilmet. Tee need korda kohe, et niiduhooaja alguseks oleks maapind sile ja tühikutel sirguks juba uus muru. Mikrolohud täida liiva või liivaka mullaga. Kate ei tohi olla paksem kui 1,5–2 cm, sest muidu ei kasva murutaimed sellest läbi. Sügavamad lohud täida mullaga ja külva peale uus muruseeme. Hõreda taimikuga lappidel kobesta maapind, puista peale kompostmulda, kasta põhjalikult, külva rohkelt uut seemet ja rulli koht lõpuks üle. Kui märkasid varakevadel lume alt välja tulnud murus valkjaid laike, siis need on lumeseene kahjustused. Peopesasuurused laigud kaovad varsti ise, suurematele külva uut seemet.

Kolmas töö — väetamine

Aprilli lõpus — mai alguses, kui muru on hakanud kasvama (muutub värskelt roheliseks), on õige aeg teda väetada. Müügil on lühiajalise mõjuga (väetamiste vahe 2–4 nädalat), pikatoimelisi (toitaineid jätkub 3–6 kuuks) ja ka aastaajast sõltuvaid (nt muru kevadväetis) väetisi. Moodsad väetised on väikese graanuliga ja nende kasutusnorm on väike. Kõige ühtlasemalt ja täpselt soovitatud koguses saad neid laotada käsikülvikuga. Parima aeg on väetada enne vihma, sest vihmavesi lahustab väetist ning taimed saavad seda ruttu kasutama hakata. aära puista väetist märjale murule, sest see kleepub liblede külge ning kõrvetab neid. Kuiva ilmaga väetades kasta muru pärast korralikult üle.

Neljas töö — lupjamine

Vihmavesi ja mineraalväetis muudavad maa happeliseks ning murutaim omastab sellises mullas halvasti toitaineid. Paari aasta tagant tuleks mulda aialubjaga neutraliseerida, see tõrjub ühtlasi ka sammalt ja annab murutaimedele mikroelemente. Parim aeg lupjamiseks on varakevadel, kui sademeid on rohkem.

Viies töö — niitmine

Kui rohi on kasvanud 7–10 cm kõrguseks, on paras aeg seda pügada. Sobiv kõrgus on pool murulible pikkusest. Liiga madal niitmine kurnab muru, sest rohulibled ei saa piisavalt fotosünteesida ehk taimele n-ö toitu valmistada. Enne niitmist kontrolli, kas niiduki lõiketerad on teravad. Nüride teradega niites muutub muru laiguliseks, kuna lõikamise asemel rebivad terad rohulible lühemaks, räsitud otsad hakkkavad kuivama ja kolletuvad. Kevadine niitmine takistab muruumbrohtude levimist.

Allikas: Horticom.ee blogi

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid