Ehkki ehitusmaterjalide puhul on raske leida toodet, mille hind ei oleks maailmas aset leidvate sündmuste valguses pihta saanud, on kõige rohkem mõjusid tunda kahes peamises sektoris. “Hinnakasvu mõju on väga tugevalt tunda puitmaterjali puhul — ja me ei räägi siin ainult palkmajadest, vaid ka näiteks mööblist,” ütles Rebane.

Siiski võib märgata, et hinnatõus on eelkõige mõjutanud just madalama kvaliteediga materjalide hindu. “Kui me räägime näiteks kallimast termotöödeldud puidust, mille hind oli kõrge juba enne kõiki kriise, siis materjali enda hinnamõju on lõpphinnas väiksem, kuna suure osa moodustab materjali töötlus, mitte tooraine hind. Seega on need mõjutused kindlasti suuremad sae- või palkmaterjali puhul,” tõi ta näite.

Armatuur maksab sama palju kui vorst

Teine suur sektor, mis kriisidest valusalt pihta on saanud, on metall. “Üks väga oluline materjal, mida iga ehituse juures kasutatakse ning milleta ei seisa püsti ükski betoon, on armatuur. Kui varasemalt oli selle kilohind 40 senti ning koroonakriisi ajal tõusis see 90 sendini, siis alanud sõda on armatuuri kilohinna tõstnud 3,50 euroni. Seega maksab kilo armatuuri sama palju kui kilo vorsti — minu hinnangul on see on väga markantne näide sellest, mis ehitushindadega toimub,” kirjeldas ta.

Et armatuuri ja teisi ehituse jaoks tarvilikke metalle on Euroopasse peamiselt imporditud Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast, puudutab see ehitusmaterjalide saadavust ja hinnatõusu väga sügavalt. “Kui me vaatame, mida teevad kaupade hinnad maailmaturul, siis need mõjutused võivad Eestis olla veelgi tugevamad, kuna meil ei ole hetkel ajutist alternatiivi importida seda mõnest teisest maailmajaost,” selgitas Rebane.

Hinnatõus jätkub ka kinnisvarasektoris

Et ehitushindade langust ei paista ekspertide sõnul kuskilt, pole lähitulevikus ette näha ka kinnisvaraturu mahajahtumist. “Ma pole kindel, kas keegi oskab nimetada mõne kaubagrupi, mille hind võiks lähiajal langeda. Ka kodu ehk korter on ju kaup ning koosneb väga erinevatest elementidest. Kuna ehitusmaterjalide hind ei saa langeda, ei saa alaneda ka müüdava kinnisvara hind,” ütles eraisikute panganduse juht.

See on omakorda pannud kinnisvaraarendajaid oma plaane ümber vaatama. “Ebakindel olukord ning hinnatõus on pannud arendajaid mõtlema, kas mõne uue objekti ehituse algust on mõistlik hetkel üldse alustada, seda enam, et algselt planeeritud hind võib ehitustööde lõpuks ületada tegeliku lõpphinna,” selgitas ta.

See aga annab praegu valitsevale defitsiidile veelgi hoogu juurde. “Ühel osal rahvast on endiselt olemas raha ja suur soov kinnisvara osta, mistõttu ei ole näha, et hinnad lähitulevikus langema hakkaksid,” ütles Rebane lõpetuseks.

Luminori blogi

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid