Peep Sooman tõdeb, et igasugused ebakindlust tekitavad sündmused nagu elektrihindade kallinemine, pandeemia ja sõda tekitavad ka inimestes ebakindlust, mis on igati inimlik ja loogiline.

Alles kaks aastat tagasi külmus kinnisvaraturg koroonapandeemia tõttu mitmeks kuuks. Pakkumisi tuli hooga peale, kuid ostjad olid ootel ning lükkasid tehinguid edasi. Kõigest hoolimata turg taastus ja kulmineerus trepikojaoksjonitega, kus iga hinna eest prooviti kaup kätte saada. Nüüd oleme taas kahe aasta taguses olukorras, kuna uudised sõjarindelt on murettekitavad ja inimestel on hetkel eksistentsiaalsemad probleemid, kui korteriostu ja laenulepingutega tegeleda, ütleb Sooman.

„Müügipakkumiste arv on juba aasta algusest oluliselt kasvanud, Tallinna järelturul suisa 30 protsendi võrra ja alates sõjategevuse algusest Ukrainas on tempo aina kiirenenud. Järelturu tehingute arv on aga võrreldav 2020. aasta teise poolega ja on langustrendis ehk sisuliselt on turuosalised äraootaval seisukohal,“ selgitas Sooman.

Kui kaua selline olukord kestab, ei oska Sooman muidugi ennustada — igasugused erinevad stsenaariumid on võimalikud.

Kas osta või oodata?

Kui rääkida täna sellest, et kas kinnisvara ostmiseks on hea aeg või mitte, ei oska sellele üheselt mitte keegi vastata. Sooman ütleb, et teooria kohaselt on kõik suuremat sorti relvakofliktid ja sõjad inflatsiooni võimendanud. “Ühel päeval saab aga sõda läbi, inimesed hakkavad uuesti tarbimima ja hinnad tõusevad.” Umbes sellist asjade käiku näitas ka pandeemia. Selle nurga alt vaadates ei saa kuidagi öelda, et praegu oleks vale aeg kinnisvara soetamiseks.

Medalil on aga kaks külge. Ühest küljest ohustab potentsiaalset ostjat kinnisvara kallinemine, teine pool on aga see, et kui kallinevad ka kütus, toit ja muud eluks vajalikud asjad, siis võib liigne laenukoormus ühel hetkel liiga raskeks saada.

Sooman peab viimast põhiliseks ohukohaks. “Enne sõda räägiti, et palgad kasvavad inflatsiooniga ühes rütmis, kuid praegu levib kartus, et ei kasva. Sõjaga seoses on paljud ettevõtted pihta saanud ning paljudel pole võimalust palgafondi suurendada.”

Sooman ütleb, et kui raha on kontol olemas, siis on kinnisvara ostmiseks hea aeg, kuna kontode väärtus peaks kahanema, varade väärtus aga kasvama.

“Kellel on vaba raha ja tahab seda paigutada, siis andku minna, sest pikas perspektiivis tõenäoliset kinnisvara ostes ei kaota. Need, kes aga elavad viimase vindi peal, võiksid enne kolm korda mõelda, enne kui end mitmekümne aastase laenulepingu külge aheldavad”.

Praegu on segased ajad ja segased emotsioonid, kuid heitlikel aegadel on komme muutuda. Kas kinnisvara ostuks on õige või vale aeg, sõltubki kokkuvõttes selkest, kes ja mida osta tahab.

Kriisiaja superstaarid — uusarendused

Tulenevalt sõjaga seotud ehitusmaterjalide tarneraskustest ja tööjõupuudusest on Soomani sõnul vähe uusarendusi, mis graafikus püsivad, lisaks on peatatud suur osa projekte, mille ehitus pole veel alanud. Oodata on veelgi suuremat defitsiiti.

„Niigi alapakkumise käes vaevlev uusarenduste turg on praeguse metalli ja muu ehitusmaterjali kättesaadamatuse tõttu täiesti erakordses olukorras. Paar aastat tagasi oli uusi kortereid Tallinnas ja Harjumaal pakkumises ca 2500 ühikut. Enne sõda oli see number natuke üle 1000. Ilmselt näeme juba mõne kuu pärast, et uusi kortereid on linnapeal saada üksikud sajad, sest uut kaupa ei tule enam üldse peale ja uute tarneahelate üles ehitamine vältab vähemalt 4-6 kuud,“ sõnas Sooman.

„Selge on see, et veel alles jäänud uusarenduste hinnad lendavad senisest veelgi kõrgemale ning tavalisel inimesel sinna turusegmenti enam pikalt asja pole. Tulevad uued ehitusobjektil toimuvad oksjonid, kus jõukad inimesed hakkavad uute korterite nimel üksteist rahapakkidega oimetuks taguma,“ prognoosis Sooman.

Mis saab üüriturust?

Palju on mitmed kinnisvaraspetsialistid spekuleeritud, et Ukrainast saabuvad põgenikud tõstavad üürihinnad lakke, kuid üürikorterisse investeerijal soovitab Sooman pigem hoogu maha võtta. “Sõda saab ühel hetkel otsa ja see juhtub loodetavasti varem kui hiljem. Ainult sõjapõgenike üürimajade peale ei tasu oma üüriäri üles ehitada. Kui sõda saab läbi, siis lähevad põgenikud koju tagasi.”

Teisalt võimendab üüriturgu jällegi leigem huvi kinnisvara ostmise vastu. Kuskil peavad ju inimesed elama ning kui müügiturul toimub ehmatus, läheb üüriturul olukord aktiivsemaks.