Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on praegu avatud seni mahukaim Eesti disaini püsiväljapanek “Sissejuhatus Eesti disaini”, mis on omamoodi Eesti disaini aabitsaks. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt möödunud sajandi algusest tänaseni, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all. Näitusega seoses toome ka lugejani Eesti disaini sissejuhatava “kursuse”, kus ei saa selgeks mitte ainult Eesti disaini ABC vaid ka XYZ.

N nagu Norma

„Norma” ajalugu ulatub juba 1891. aastasse, mil Herman Taube ja Paul Starr asutasid Tallinnasse 4 töölisega plekitoodete ja kroomlitograafia töökoja, mille toodeteks olid näiteks kastekannud, ämbrid ja vannid. Aja jooksul jõudis ettevõte vahetada paar korda omanikku ja nime („Zvezda”, „Dedalus”).1931. aastal sai asutuse nimeks „Norma”.

Pärast nõukogude võimu kehtestamist ettevõte natsionaliseeriti ning algas selle laienemine. 1940. aastal ühendati AS „Norma” ja „G. Linkholmi plekitööstus” natsionaliseeritud aktsiaseltsiks „Norma”. Ettevõtte põhitoodanguks olid plekk-karbid ja plekist mänguämbrid lastele. 1945.-1946. aastal laienes „Norma” veelgi, siis liideti ettevõttega veel mõned tollased artellid.

1960. aastal hakkas „Norma” esimesena NSV Liidus tootma elektromehaanilisi mänguasju.

1961. aastal võeti seni vaid plekist esemeid tootnud „Normas” kasutusele plastmass. Kuna plastmass on lihtsamini töödeldav kui plekk, sai võimalikuks mänguasjade tootmismahu suurendamine. Mänguasjade puhul hakati plastmassi kasutama eelkõige autokabiinide valmistamisel. Lihtsamad detailid tehti jätkuvalt plekist.

1965. aastal liideti „Normaga” Karksi Tekstiilivabriku puitmänguasjade tsehh, kus toodeti muuhulgas juhiga traktoreid ja raketikandjaid. Aasta hiljem, 1966. aasta mais, alustas tööd Rakvere tsehh, kus valmistati peamiselt mänguasju, näiteks plekist furgoonautosid.

1970. aastate alguses hakati Normas valmistama mikromootoreid, millega pandi esimesena NSV Liidus alus mikromootoriga elektromehaaniliste mänguasjade tootmisele. Mikromootoreid kasutati erinevate mänguautode mehhanismides.

Oluliseks artikliks olid ka legendaarsed 12-18 osast koosnevad ja ajas vähe muutunud vormi kuid rohkete kujunduslahendustega kuivainetoosid, mille ajalugu ulatub 1920. aastatesse ja millest tuntuim oli 1960. aastatest pärinev punasel põhjal valgete täppidega sari ning fotoimpulsslambid FIL.

1980. aastatel hakkas „Normas” mänguasjade tootmine vähenema ning põhitoodanguks kujunesid autode ohutusrihmad. Mänguasju valmistati siiski vähesel määral 1996. aastani, mil lõpetati viimase mänguasja „Exil mänguruum” tootmine.

Kujundusega seotud meeskond oli Normas suur. Disainikosakonda juhtis pikalt metallikunstniku haridusega Igor Balašov, kes töötas seal 1997. aastani.

Täna kannab ettevõte nime AS „Norma” ning seal valmistatakse ainult autode ohutusrihmasid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid