EESTI DISAINITÄHESTIK | M nagu Moemaja

Koostöös Eesti Tarbekunsti- ja disainimuuseumiga toome lugejateni järgnevate kuude vältel Eesti disaini tähestiku, mis võimaldab heita pilgu meie põnevasse disainiajalukku ning teha tutvust märgiliste esemete ja nähtustega, mida iga disainihuviline teada võiks!

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on praegu avatud seni mahukaim Eesti disaini püsiväljapanek “Sissejuhatus Eesti disaini”, mis on omamoodi Eesti disaini aabitsaks. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt möödunud sajandi algusest tänaseni, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all. Näitusega seoses toome ka lugejani Eesti disaini sissejuhatava “kursuse”, kus ei saa selgeks mitte ainult Eesti disaini ABC vaid ka XYZ.

M nagu Moemaja

Tallinna Moemaja asutati 1957. aastal pärast pikki arutelusid selle vajalikkuse üle. See oli keskus, kus korraldati moeetendusi ja anti 1959. aastast välja legendaarset moeajakirja Siluett. Silueti abil jõudsid laiema lugejaskonnani rahvusvahelised moesuunad ja ajakirja vahel olid ka lõikelehed mõningate mudelite valmistamiseks.

Moemajas kavandatud mudeleid valiti tihti üleliidulise moemaja kollektsioonidesse. Tegu oli omamoodi eksperimentaalbürooga, kus ei toodetud tiraaže, vaid loodi näidismudeleid, sealhulgas jalatseid ja aksessuaare. Osaleti rohketel näitustel ja messidel, ajale omaselt kultuuripäevadel, sealhulgas Brüsseli maailmanäitusel, kus pälviti hõbemedal. Kaks korda aastas märtsis ja septembris korraldati legendaarseid moedemonstratsioone.

1971. aastal töötas Tallinna Moemajas kokku 243 inimest ning ajakirja Siluett eestikeelne tiraaž ületas 50 000 ja venekeelne 300 000 eksemplari. Suurt osa tiraažist müüdi endistes sotsialismiriikides, näiteks Bulgaarias.

Moemaja juhatas pikka aega Anita Burlaka, esimene peakunstnik oli Helga Maranik, esimesteks kunstnikeks Lygia Habicht ja Dagmar Isok. Pika tegusemisaja jooksul tegid seal kunstnikena tööd Zoja Järg, Liivia Leškin, Saima Krik, Kai Saar, Anu Stranberg, Hilja Tüür, Anu Hint ja paljud teised. Spetsiaalselt kujundasid moeetendusteks jalanõud Tiiu Kreis ja Annelie Joandi. 1983. aastal võttis peakunstniku positisooni üle Krista Kajandu. Moemaja lõpetas tegevuse 1995. aastal, Silueti viimane number ilmus 1992.

Moefotograafina, kes tegi tööd Tallinna Moemajale ja ajakirjale Siluett, tõusis 1960. aastate teisest poolest silmapaistvalt esile Boris Mäemets, kelle pilk vormis oluliselt siinse publiku teadmist meie moemaastikust. Ta töötas 1954. aastast Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus, kus moodustati 1959. aastal ENSV esimene reklaamibüroo. Oma kollektiivis tuntud amatöörfotograaf kutsuti uude büroosse professionaalseks piltnikuks.

Samaaegselt hakkas Mäemets pildistama näitusi ja interjööre ning nii kasvas ka tema tuntus kunsti- ja moeringkondades. Moemajja kutsuti ta 1967. aastal. Mäemetsa sõnul ei pidanud moemaja kunstnikud tema tööst kuigi palju, nende arvates olid moejoonised olulisemad kui fotod. Moemajaga oli Mäemets seotud 1975. aastani, seejärel hakkas ta pildistama Leningradi moemajale, kus pakuti paremaid töötingimusi ja korraliku stuudiot.