Kas soojustada vana palkmaja seest või väljast ning millised materjalid on selleks sobilikud?
(11)
Millest alustada?
Vana palkmaja soojustamine saab alguse olukorraga tutvumisest. Palkide seisukorda tuleks hinnata nii seest kui ka väljast. Võimalik, et enne soojustamist on vaja mõned palgid välja vahetada. Kui majas on varem kasutatud valesid materjale, on võimalik, et palgile on kogunenud niiskus. See võib viia hallituseni või koguni majavammini. Väljaspool tasuks pöörata tähelepanu alumisele palgireale ja aknaalustele. Need kohad kipuvad kõige rohkem kahjustusi saama. Võimalik, et palgivahesid peab veidi tihendama. Parim materjal selleks on tavaline takk, mida saab palgivahedesse suruda.
Soojustamine oleneb ka sellest, kui paksu palgiga tegu on. Palk ise suudab hoida teatud temperatuuri, omades mõningas soojapidavust. Umbes 15 sentimeetrise läbimõõduga vana palk vajab üldjuhul ikkagi abi maja soojana hoidmisel. Näiteks aga 30 sentimeetrised palgid võivad juba oma massiivsusega ise parajat temperatuuri hoida.
Tihti unustatakse ära tuulekindlus. Mõni ekspert ütleb, et see võib olla isegi olulisem kui soojustamine. Maja küll soojustatakse villaga, kuid ei paigaldada tuuletõkkeplaati. See nullib ära üsna suure töö, kuna tuul puhub villa vahelt läbi ja toad on ikka jahedad. Seega tuleks väljapoole paigaldada näiteks tuuletõkkeplaat, mis hoiab juba iseenesest palkmaja palju soojemana. Tuuletõkkena tuleks kasutada spetsiaalset tulletõkkeplaati, kindlasi aga mitte OSB plaati. Kõikidel nendel juhtudel kui palkmaja välispidisel renoveerimisel kasutataks tuuletõkke kihis OSB plaati ja ei ole tagatud seestpoolt aurutõkke/õhutõkke lahendust, on garanteeritud niiskuskahjustused, mis väljenduvad esilagu OSB plaadi soojustuse poolsel pinnal kondenseerunud niiskusena (vettinud soojustus), seejärel aga hallitusena ja hiljem juba mädaneva puiduna.
Enne tööde alustamist tuleks otsustada ka, kas vana palkmaja soojustamine toimub seest, väljas, või mõlemalt poolt. See oleneb ka kasutatavast materjalist ja enda võimalustest. Kui on soov seestpoolt palk nähtavale jätta, tuleb suuremat rõhku panna välisele soojustusele.
Kas soojustada seest või väljast?
Siinkohal lähevad arvamused lahku. Paljud arvavad, et vana palkmaja soojustamine peaks toimuma ainult väljast. Ka lae soojustamine toimub lae pealt, mitte laelaudade alt. Kuna endiselt on trend jätta vanadel talumajadel palk välja sisustuselemendiks, valivad paljud just väljast soojustamise. See annabki võimaluse toas palk lihvida ning puidukaitsevahendiga töödelda.
Ka seest on võimalik soojustada. Üldiselt leitakse, et seest soojustamisel piisab viiest sentimeetrist villast. Seejärel saab seinad sirgeks ajada sobiva ehitusplaadiga ning viimistleda vastavalt soovile.
Kas on mõistlik nii seest kui ka väljast soojustada? Üldiselt ei ole see vajalik. Kui soojustada seest, võiks siiski välisvoodrilaua vahetamisel tuuletõkkeplaadid paigaldada. Kui väljast on juba korralikult soojustatud, siis võib toas vabalt palgi nähtavale jätta ning teist soojustuskihti ei ole vaja. Seestpoolt oleks mõistlik palgivahed ka takuga täita.
Millised materjalid on sobilikud?
Vana palkmaja soojustamine käib tavaliselt looduslike ja nö hingavate materjalidega. Materjal ei tohi tekitada nn kasvuhooneefekti, kus palkide peale ja vahele hakkab kogunema niiskus. Kõige populaarsemad on tselluvill, kivivill ning viimasel ajal on lisandunud ka korkplaat.
Kõikide kergvillade puhul on vaja kasutada eluruumide välispiirdes ka aurutõket (sh ka tselluvilla ja muude natuaalsete soojustusmaterjalide puhul).
Leidub välispiirde tarindite kihtide kombinatsioone, mis sõltuvalt hoone kasutusviisist ja niiskuskoormusest võivad luua niiskus- ja soojustehniliselt toimivaid tarindilahendusi ilma aurutõkketa, aga õhutõkke kiht võiks olla tavaolukorras igal juhul kohustuslik.
Kuna auru- ja õhutõkkekiht tarindites on enamasti üks ja seesama, siis on õige ja korrektne kõikide väikese tihedusega villsoojustuse puhul kasutada arutõkketooteid, mis toimivad samaaegselt ka õhutõkkena.
Tselluvill — Seda on kasutatud juba üle 70 aasta, seega on see hea ja kontrollitud variant puitmajadele. Tselluvill on enamasti tehtud vanapaberist ning on väga hea soojapidavusega. Tegu on puistevillaga, mis on tavalisest villast tihkem, seega ei puhu ka tuul nii palju läbi. Tselluvillal on heaks omaduseks niiskusega mängimine- vajadusel imab see niiskust endasse ja vabastab seda siis teatud aja jooksul, hoides kokkuvõtteks konstruktsioonid ikkagi kuivad.
Kivivill — Selle toormaterjal on kivi. Kivivill on õhuline ning on samuti hea soojapidavusega. Enim kasutatakse seda põrandal ja laes. Kivivill on ka tulekindel, see ei põle. Sellel materjalil on head niiskuskindluse omadused, laseb hästi auru läbi ning summutab ka heli. Kivivill on enamasti saadaval igas ehituspoes ning seda on mugav ise paigaldada. See teeb kivivillast ühe kõige enam kasutatavama soojustusmaterjali.
Kork — tegu on 100% loodusliku materjaliga, sisaldamata ühtegi lisaainet. Korkplaadid on valmistatud korgipuukoorest. Seda materjali on kasutatud lausa 200 aastat, isegi kosmosetööstuses. Eestis see aga nii laialt levinud hetkel ei ole. Kõige paremini hoiab see sooja ja summutab müra välisseinas, siseseinas kasutatakse seda rohkem helisummutajana. Korkplaadi peale saab teha kohe viimistluse, näiteks krohvi või laudise, seega tuuletõket ei ole lisaks vaja. See sobib hästi allergikutele, hoiab maja sisekliima korras ning kuigi tegu on plaadiga, on see ikkagi hingav materjal. Tegu on küll teisest kahest pealtnäha kallima lahendusega, aga seda on lihtne paigaldada, on suurepäraste omadustega ning peab hästi ajale vastu.
Kas ainult seinad?
Ainult seinte soojustamisest kindlasti ei piisa. Kõige rohkem sooja läheb kaduma lae kaudu, kuna soe õhk tõuseb üles. Kui veel põrandast õhkab ka külma, siis võivadki toad olla jahedad, kuigi soojustatud on seinad nii seest kui ka väljast. Nagu eespool mainitud, vana palkmaja soojustamine nõuab ennekõike seinte tuulekindlust. Seega ära unusta lage ja põrandat.
Põrandate soojustamine võib olla keerulisem, kui alguses tunduda võib. Põranda ülesvõtmine ja uuesti tagasi panemine on ajamahukas töö, pealegi peavad palkmaja põrandad enamasti olema tuulduvad, et niiskus sinna alla ei koguneks. Kogu töö vajab teadmisi ning targem oleks konsulteerida spetsialistiga või palgata professionaalne ehitaja. Alternatiiv on muidugi betoonpõrand, mis ei ole nii kapriisne. Soojadele põrandatele aitab kaasa ka vundamendi soojustamine.
Laepealsetel kasutatakse tihti puistevilla. See summutab hästi heli, eriti kui majale plaanitakse ka teist korrust. Tavaliselt soojustatakse laed pealt poolt, mitte toast. Koos katusevahetusega tuleks kindlasti soojustada ka katusealune, kuna ka see on koht, kust palju sooja läbi läheb. Selleks kasutatakse päris tihti kivivilla, kuna villaplaate on lihtne paigaldada. Pealegi on katuse soojustamine vajalik, kui teisele korrusele on mõeldud toad.
Töö käik
Kui materjal on ära valitud, siis võib hakata soojustamisega pihta. Kõigepealt tuleb ette võtta lammutamine ehk väljastpoolt eemaldada voodrilaud või seestpoolt vanad ehitusplaadid. Tegu on üsna tolmuse tööga ning abiks on spetsiaalsed tööriided — tunked, metalltallaga saapad, kindad ja nii edasi.
Väljastpoolt soojustamiseks tuleb eemaldada vana vooder ning teha uus sõrestik, kuhu soojustus ära mahub. Tselluvill ja muud puistevillad vajavad enamasti professionaali, kes tuleb ja teeb töö ära. Tselluvilla pluss on ka see, et kui kivivilla plaadid jätavad õhemad kohad lisasoojustuseta, siis puistevill katab kõik ühtlase kihina ning on paksema kihina seal, kus seda on rohkem vaja. Kivivilla ja korkplaadi paigaldamine peaks olema jõukohane ka ise remontijale. Soovituslik on soojustus omakorda katta tuuletõkkeplaadiga ja alles siis uus välisvoodrilaud peale. Laepealse soojustamisel ei ole katmisega kiiret, kui just kohe teist korrust edasi ei ehitata.
Seestpoolt soojustamine on sarnane. Peale lammutamist tehakse tavaliselt sõrestik, kuhu vahele asetatakse kivivilla tahvlid või mille peale paigaldatakse korkplaat. Seest soojustatakse umbes viie sentimeetri paksuselt. Sõrestiku peale läheb omakorda plaat. Enim kasutatud ehitusplaat on kipsplaat, mida saab viimistleda vastavalt maitsele — värvides, tapeetides ja nii edasi.
Vana palkmaja soojustamine — mida meelde jätta?
Kui see juhend lühidalt kokku võtta, siis võiks meelde jätta järgmised põhimõtted:
- Kõigepealt tutvu palgi seisukorraga.
- Soojustada võib kas seest või väljast, topelt ei ole vajalik.
- Soojustusega sama oluline on maja tuulekindlaks muutmine.
- Ära unusta põrandaid ja lagesid.
- Eelista looduslikke lahendusi ja materjale.
- Väldi vigu, mis panevad maja niiskust koguma.
Vana palkmaja soojustamine on ajamahukas ettevõtmine. Kindlasti pea enne alustamist nõu spetsialistiga või palka professionaalne ehitaja. Palkmajade soojustamisel on omad reeglid, mida peab silmas pidama. Kui need nõuanded aga meelde jätta, võib vana palkmaja soojustamisega algust teha.
Allikas: K-Rauta ; täiendatud ja parandatud 17.02.2022
