Alustuseks vahetage välja vesi
Esmajärjekorras tuleks üle vaadata põrandaküttesüsteemis ringlev vesi. Pahatihti meenutab see värvuselt kohvi. Korrosioon ja veest välja sadestunud kõikvõimalik orgaanika katab süsteemi sisepindu ja tõkestab selle normaalset tööd.
Mida teha? Süsteem tuleb läbi pesta ja vesi vahetada töödeldud vee vastu – küttesüsteemi lastavasse kraanivette tuleks lisada inhibiitorainet. Inhibiitor ehk inhibeerija on aine või faktor, mis vähendab keemilise reaktsiooni kiirust või takistab reaktsiooni. Kindlasti halvendab süsteemi sisepindadele ladestunud aine küttesüsteemi efektiivsust.
Selle tagajärjel kasvab pidevalt soojuskandja pealevoolutemperatuur, millega kaasneb otseselt
küttearve kasv. Kui põrandaküttesüsteemis on vesi pikemat aega vahetamata, on ilmselt kahjustada saanud ka liikuvosad, mis tähendab juba süsteemi osalist renoveerimist.
Kontrollige kollektorite seisukorda
Järgmiseks tulekski hinnata põrandakütte kollektorite seisukorda. Pahatihti on ventiilid kinni kiilunud ja leketest tingitud kahjustused kollektori töö suisa halvanud. Heaks seisundikirjelduseks on üldjuhul visuaalne pool.
Kui ventiilid ei avane ega sulgu piisavalt hästi, siis selline olukord võib põhjustada klappajamite ja termostaatide sissepõlemist ja automaatne reguleerimine enam ei toimi. Lahendus on tihtipeale see, et klappajamid keeratakse maha ja süsteem elab oma elu. Kindlasti ei tekita selline asjaolu kasutuses suuremat ebameeldivust, kuid kindlasti tõusevad sellega soojusenergia kulud.
Mida teha? Jaotuskollektorid tuleks välja vahetada. Väljavahetamisel on materjalikulu hinnanguliselt umbes 40 eurot ühe kütteringi kohta. Tulemuseks on korrektselt sulguvad ja mittelekkivad komponendid, ehk siis ei mingit ülekütmist ega veekahjustusi. Kahjustused on tihti tekkinud ka kehvemate komponentide kasutamisel, mis on ostetud mittekvaliteetsetelt tootjatelt. Metallkollektorite puhul on tootjad isegi eksinud kasutatavate komponentidega.
Kollektorite vahetus on lihtne
Kollektorite vahetuse puhul ei ole vaja karta, et olemasolev torupundar uue kollektoriga kokku ei sobi. Paigaldatud süsteemides on kasutatud ka spetsiaalseid liitmikke kollektorite ja põrandaküttetorude ühendamiseks. Tänaseks on enamus tootjaid standardiseeritud ühele liitmikumõõdule ¾ eurokoonus.
Need liitmikud on kohandatud pea kõikidele paigaldatud põrandakütte torustiku liitmiseks ¾ keermestatud otsaga. Vana liitmik tuleb vaid maha lõigata nii liitmiku lähedalt kui võimalik. Kui toru väljaulatuvate otsade pikkusest puudu jääb ja toru on vaja jätkata, siis peab juba täpsemalt vaatama, kuidas ja millise liitmikuga seda teha.
Süsteem tuleb uuesti õhutada
Süsteem läbi pestud, uus vesi ringluses ja kollektor vahetatud, peaks süsteemi uuesti õhutama. Õhutada tuleb põrandaküttesüsteemi alati ühe ringi kaupa. Kogu süsteemi korraga õhutamine kogu õhku välja ei too.
Samuti peaks automaatsed õhutid välja vahetama kvaliteetsemate õhutite vastu.
Näitena võib tuua õhutajad, mis püüavad kinni ka mikromullid ja hõljumi. Sellised õhutajad on võimelised süsteemi õhutama kordades kiiremini ja tulemus on kindlasti parem kui tavaõhutite puhul.
Vead süsteemis
Siinkohal mõned näpunäited süsteemivigade iseseisvaks diagnoosimiseks ja kõrvaldamiseks.
1. Avastatud viga: üleliia kõrge temperatuur enamikus ruumides või kogu majas.
Põhjus: liialt kõrge pealevoolu temperatuur.
Toiming: alandage pealevoolu temperatuuri või muutke küttekõverat.
2. Avastatud viga: pealevoolu temperatuur valitust madalam.
Põhjus: viga segamissõlme regulaatoris.
Toiming: võtke ühendust paigaldajaga.
3. Avastatud viga: ruumis kõrge temperatuur, ajam ei sulgu.
Põhjus: viga termostaadis või ajamis.
Toiming: võtke ühendust paigaldajaga.
4. Avastatud viga: küttering soe, kuigi ajam on eemaldatud ja küttering käsinupuga suletud.
Põhjus: klapp ei sulgu korralikult.
Toiming: võtke ühendust paigaldajaga.
5. Avastatud viga: üldiselt madal temperatuur.
Põhjus: pealevoolu temperatuur on madal.
Toiming: kontrollige pealevoolu temperatuuri küttekõverat. Vajaduse korral muutke seadistust.
6. Avastatud viga: üldiselt madal temperatuur.
Põhjus: segamissõlme temperatuur madal.
Toiming: seadistage pealevoolu termostaat kõrgemale temperatuurile.
7. Avastatud viga: temperatuurid ebaühtlased. Ringluspump tekitab müra.
Põhjus: õhk süsteemis. Hüdrauliline tasakaalustus tegemata.
Toiming: võtke ühendust paigaldajaga.
8. Avastatud viga: ühe kollektori piires temperatuurid madalad, ajamid ei avane.
Põhjus: trafo kaitse läbi põlenud.
Toiming: vahetage kaitse. Kui viga kordub, võtke ühendust paigaldajaga.
9. Avastatud viga: üksiku ruumi temperatuur madal, ajam ei avane.
Põhjus: termostaadi või ajami viga.
Toiming: võtke ühendust paigaldajaga.
10. Avastatud viga: üksiku ruumi temperatuur madal, kuigi termostaat on lülitunud.
Põhjus: termostaat ühendatud mõne teise ruumi ajamiga.
Toiming: kontrollige ajamite paigaldust. Võtke ühendust paigaldajaga
11. Avastatud viga: üksiku ruumi temperatuur madal. Ajam avaneb, kuid kütteringi tagasivool külm.
Põhjus: kollektori klapp kinni paakunud.
Toiming: eemaldage ajam ja kontrollige, kas klapp liigub. Vajaduse korral võtke ühendust paigaldajaga.
12. Avastatud viga: üksiku ruumi temperatuur madal.
Põhjus: tasakaalustuse seadearv vale.
Toiming: kontrollige seadearvu, vajaduse korral avage tasakaalustusventiili 1/2 pöörde võrra.
Allikas: moodnekodu.ee arhiiv
