1. Terve maja kütmise asemel kasuta elektrilisi kütteseadmeid
Miks kütta tervet maja, kui õhksoojuspumba või elektriradiaatori abil on võimalik soojaks kütta vaid üksikud vajalikud toad. See on üks levinud väärarusaam, millega inimesed oma küttearveid pahaaimamatult suurendada võivad. Näiteks võib keskküttega maja puhul ühe toa elektriradiaatoriga soojaks kütmine minna kallimaks kui terve maja ühtlane kütmine keskküttega. Üksikute ruumide kütmisel on mõistlikum elektriliste küttekehade asemel või nendega paralleelselt kasutada hoopis kaminat või ahju.
Eesti kliimas peab kütma pea pool aastat, seega on energiatarbimise vähendamiseks mõistlik alustada küttesüsteemi üle vaatamisest. Suure tarbimisega seadmed on soovitatav vahetada välja uute ja säästlikumate vastu. Elektrilisi küttekehasid kasutades tasub jälgida elektrienergia tunnihinda ja planeerida nende kasutamine odavama hinnaga kellaajale.
2. Ruumist lahkudes kustuta alati tuled
Tulede kustutamine võib tunduda elektritarbimise vähendamiseks loogiline samm, kuid pidevalt lüliteid klõpsutades võib kokkuvõttes endale karuteene teha. Kui kodust lahkudes on mõistlik kustutada tuled ja lülitada välja televiisor, et need asjata elektrit ei kulutaks, siis kodus toimetades tulesid pidevalt sisse-välja lülitada pole mõtet.
Lahkudes ruumist vähem kui kahekümneks minutiks, on mõistlik valgustid ja teler tööle jätta, kuna nende uuesti käivitamiseks kulub rohkem energiat kui ühtlaseks tööl hoidmiseks.
Kodust lahkudes on aga siiski mõistlik kõik tuled kustutada. Samuti ei tasu seadmeid asjata elektrivõrgus hoida. Tühjalt seisavad laadijad ja ooterežiimis seadmed tuleks seinast välja tõmmata, et need asjatult energiat ei kulutaks.
3. Ruumi temparatuur tuleb hoida ühtlane isegi kodust ära olles
Päev läbi tühja kodu küttes on energiakadu võrdlemisi suur. Tööpäevadel on seega mõistlikum reguleerida kodu temperatuur veidi madalamale nendel kellaaegadel, mil kedagi kodus ei ole. Sama kehtib ka näiteks boileri kohta. Kui plaanid pikemalt kodust ära minna, on mõistlikum soojaveeboiler välja lülitada. Selle uuesti sisse lülitamine võtab küll võrdlemisi palju elektrit, kuid see pole siiski võrreldav vee pidevalt kuumana hoidmisega.
Talveperioodil pikemalt ära olles kütet täiesti välja lülitada aga ei tasuks. Liiga madalale langevad temperatuurid võivad majale kahju teha.
4. Kodu kiireks soojendamiseks seadista termostaat ajutiselt kõrgemale temperatuurile
Kui maja temperatuur on langenud alla soovitud taseme, keeravad osad inimesed termostaadi tavatemperatuurist kõrgemaks, lootes sel viisil kodu kiiremini soojaks kütta. Kütmise kiirust ja võimsust kõrgemaks seadistatud number aga ei mõjuta. Küttesüsteem jõuab soovitud temperatuurini täpselt sama kiiresti ega peatu enne ettenähtud temperatuuri saavutamist. Kui kütad kodu kogemata soovitud temperatuurist kuumemaks, kulutad aga ebavajalikult palju energiat.
5. Ventilatsiooni ja uste sulgemine aitab energiat kokku hoida
Sooja hoidmiseks kibelevad majaelanikud esimeste miinuskraadidega ventilatsiooniavasid ja uksi sulgema, et soe majast välja ei pääseks. Õhuliikumise takistamine tekitab majja aga soovimatud pinged ja koormuse. Välisõhust soojem ja kergem siseõhk võib lae alla kondenseerudes tekitada lekkeid. Tekkinud lekked suurendavad omakorda energiakadu.
Ventilatsiooni mõte on tagada majas piisav õhuliikumine ja parandada õhukvaliteeti. Seisev õhk võib põhjustada haigusnähtusid, seega ventilatsiooni sulgeda ei soovitada. Küll aga tasub üle vaadata teiste potentsiaalsete soojalekete allikate nagu uste, akende ja ka katuse seisukord. Kvaliteetsed ja energiatõhusad uksed ning aknad garanteerivad hoone soojapidavuse ja aitavad vähendada küttekulusid.
Koos energiakuluga kasvab ka ökoloogiline jalajälg, seega ei ole energiatõhusad valikud olulised mitte ainult elektrikuludelt kokku hoidmiseks, vaid ka keskkonnamõjude vähendamiseks. Väikeste muudatustega on võimalik tarbida säästlikumalt ja hoida kokku raha, kuid kusagilt kuuldud või loetud nippide osas tasub säilitada kriitilist meelt.
