NÕUANDEID | Torude külmumist saab ennetada! Mida aga teha juba külmunud torudega?
(2)
Torude jäätumise põhjused
Esiteks võib olla põhjuseks torustiku paigaldamise ebapiisav sügavus. Antud viga kohtab sageli seal, kus on keerulised, kivise pinnasega krundid ning pole kuidagi võimalik kaevata piisavalt sügavat kraavi. Samas ka pehme krundiga piirkondades paljud eksivad, arvates, et maapinna külmumise sügavus ei ületa poolt meetrit.
Teiseks on halb soojusisolatsioon torustiku avatud osadel ning torudel, mis on paigaldatud ebapiisavale sügavusele. Sellised isolatsioonimaterjalid nagu saepuru või pehme krunt, loomulikult ei sobi. Tänapäeval on olemas mitmeid tehnoloogiaid, mis võimaldavad soojendada igasuguse läbimõõduga torustikku.
Kolmas torude jäätumise põhjus on ebapiisav veevõtt. Mida see tähendab? Külmal ajal on torusid ümbritseval krundil negatiivne temperatuur, mistõttu kui näiteks toru läbimõõt on 15-20mm ja vett tarvitatakse vähe, siis vesi lihtsalt ei jõua läbida torude külmasid piirkondi. Edasi juhtub see, et vesi jäätub toru sisepinnale ning toru jäätub kokkuvõttes täielikult ära, mille tulemusena lõhkeb. Selleks, et taolist asja ei tekiks on projekteerimise käigus oluline hinnata riske, arvestada veekasutamise hulka ning vajadusel eelnevalt muuta torude diameetrit suuremaks.
Kuidas torude külmumist ennetada?
Ehitusnormide kohaselt tuleb veetoru paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri. Kui see ei ole tehniliselt võimalik, tuleb kasutada torude lisasoojustamist kas torustiku isoleerimisega või küttekaabli paigaldamisega. Kindlasti tuleb silmas pidada ka veetoru maja sisendi asukohta. Tuleb ette, et väljaspool hoonet asuv toru ehitatakse vastavalt ehitusnormile, kuid veetorusisend paigaldatakse näiteks vaid 80 cm sügavusele. Sellisel juhul on oht, et käreda külmaga tekib just sisendi (vundamendi) juurde n.ö. külmasild ning vesi torustikus külmub. Lihtsaim ja ökonoomseim meetod on külmasilla vältimiseks kasutada küttekaablit või katta veetoru EPS isolatsioonikoorikuga või mineraalvillast soojustusega (isolatsioon peab olema kaitstud niiskuse eest, sest niiskuse korral võib märgatavalt väheneda soojustuse efektiivsus).
Üheks abinõuks veetoru külmumise vastu on veekraani nirisema jätmine, sest kui vesi liigub, ei külmu see torustikes. Seda abinõud tuleks kasutada siiski mõistlikkuse piires. Vahel ainuüksi sellest ei piisa, kuna nirisemine vaid pikendab külmumise perioodi.
Mida teha juba külmunud torudega?
Veetorud on üldjuhul metallist või plastikust. Toru külmudes on jäätunud vee maht suurem ning paisudes võib metalltoru lõhki külmuda. Plasttoru on üldjuhul elastsem ja vee külmumise korral annab veidi järgi. Seetõttu on plasttoru lõhkemisoht väiksem, kuid korduval läbikülmumisel võib ta siiski puruneda.
Mida teha, kui on näha, et torustiku lõhkemist ei tekkinud ehk siis toru jäi terveks, ilma nähtavate pragude ja lõhedeta, kuid vett ikka ei tule? Siis on toru täiesti läbikülmunud. On mitu viisi selle probleemi lahendamiseks.
Esimene: kui toru on metallist, siis tuleb toru eri otstele kinnitada keevituskaablid ning ühendada need keevitusaparaadiga. Umbes kolme tunni möödudes peaks toru üles sulama. Oluline on vee kraan lahti keerata, et ülessulamise käigus saaks vesi hakata välja voolama.
Teine variant: võimalusel lasta mööda toru soojusjuht, milleks võiks olla voolik kuuma veega või soojuskaabel. NB! Antud ülessulatamise viis sobib väikese diameetriga torudele ning torustiku pindmise paiknemise puhul. Samuti tuleks meeles pidada, et ei tohi teostada järsku torude soojendamist külmunud piirkonna keskelt.
Külmunud plastmassveetoru on võimalik lahti sulatada ka aurugeneraatoriga ning teiste kütteallikatega. Kindlasti ei tohiks asuda plasttoru lahti sulatama lahtise tulega.
Kui kahtled oma oskustes, siis on alati hea mõte kutsuda toru sulatama eelneva kogemusega spetsialist, kes oskab pöörata tähelepanu ka tuleohutusnõuetele.
Mida veel torude külmumise vältimiseks ette saaks võtta?
Paljud hoonetes asuvate veetorude külmumisprobleemid saavad alguse veemõõdu-sõlmedest, kus külmaperioodil langeb õhutemperatuur alla 0 kraadi. Olukorra lahendaks ajutise küttekeha paigaldamine veemõõdusõlme juurde, mis hoiaks temperatuuri üle 0 kraadi.
Kuna üldjuhul on veemõõdusõlm keldris, siis aitaks ka keldri akende ja uste soojustamine. Vundamendi läbiviik või mõni muu toru sisenemise koht majja ongi kõige ohtlikum külmumiskoht. Tavaliselt on külmasildade tekkimise põhjuseks soojustamata vundament ja kütmata või mitte piisavalt köetud ruum.
Liiga madala õhutemperatuuri korral võib veearvesti veemõõdusõlmes külmuda. Üldjuhul tunneb külmunud veearvesti ära purunenud klaasi või klaasi alla tekkinud vee järgi, peale mida veearvesti lakkab töötamast. Lihtsam on veearvestit soojas hoida kui hiljem väljavahetamisega kaasnevad kulusid kanda.
Allikad: Võru Vesi, Torufix.ee
