Valesti teostatud vannitoa remont võib põhjustada hallitust ja rikkuda viimistluse
Vannitoa projekteerimisel tuleks hoolimata selle kasutustihedusest arvestada keskmisest kõrgema õhuniiskusega ja võimalusega, et vett satub nii põrandale kui seintele. Eriti aktuaalne on see siis kui peres on lapsi. Vannitubade ja ka teiste niiskete ruumide viimistlemiseks ei tohiks kasutada kipsipõhiseid segusid. Kips on niiskuse suhtes tundlik materjal ja kogub endasse vett. See omakorda põhjustab aluspinna lagunemist ja hallituse teket. Vannituppa tuleks kindlasti valida tsemendipõhised ehitussegud, mis on vastupidavad niiskuse toimele ja ka mehaanilistele vigastustele.
Enne tasandussegude kasutamist tuleb hoolikalt järgida tootja juhiseid ja nõudeid aluspinna puhtusele ja tugevusele. Aluspinnad tuleks enne seguga katmist kruntida, et vähendada nende imavust ja tekitada nake seguga. Kruntimata aluspind on üheks oluliseks põhjuseks, miks ehitussegudes vesi liiga kiiresti ära imendub. Puudulik veekogus segus ei võimalda aga kõigil vajalikel keemilistel sidemetel tekkida ning segud (aga ka värvid, liimid jm. ehitus- ning viimistlusmaterjalid) ei saavuta toimimiseks vajalike omadusi.
Mis puutub kipsplaadi kasutamisse, siis niiskete ruumide seinakonstruktsioonide ehitamiseks kasutatakse spetsiaalseid vannitoaplaate, mis on vee imavuse minimiseerimiseks impregneeritud. Erilise impregneeraine tõttu on sellist sorti kipsplaadid värvuselt sinakad-rohekad.
Põrandal kasuta õiget segu
Põranda aluspinna ettevalmistamisel tuleb kõigepealt määrata trapi asukoht. Sellest saab ruumi kõige madalam punkt, kuhu hakkab voolama kogu põrandale sattunud vesi. Kui põrandasse on plaanitud paigaldada ka muid äravoolutorusid, siis tuleb need paigaldada enne põrandate valamist. Selleks, et vesi trapini jõuaks, tuleb põrandale anda kalded.
Lihtsaim viis kalde moodustamiseks on kasutada põrandasegu, mis ei ole isetasanduvate omadustega, kuid milles on piisavalt lisandeid tagamaks hea nakkuvus aluspinnaga ja elastsus kaitseks temperatuuri kõikumises eest. Viimane omadus on eriti oluline siis kui põrandasse paigaldatakse ka põrandaküte. Seega ei tasu valida põranda valamiseks kõige odvamat betoonisegu, vaid ikka selleks spetsiaalselt väljatöötatud põrandasegu. Kui töödega on kiire, siis tasuks valida kiiresti kivinev põrandasegu, mis on käimiskindel juba 3-4 tunni möödudes. Lisaks sellele eraldub kiiresti kivinevast põrandasegust ka jääkniiskus kiiremini ja just see on oluline järgmise kihi pealekandmisel.
Seinad tasaseks
Seinte puhul tuleks eelnevalt läbi mõelda, kuhu paigaldada valgustid, pistikupesad, lülitid ja kraanid. Kõigi nende juurde tuleb viia juhtmed või veetorud. Selleks lõigatakse seintesse installatsioonikanalid, mis täidetakse hiljem seguga. Karkass-seinte puhul paigaldatakse juhtmed ja veetorud seintesse ja kinnitatakse karkassi külge. Tellistest, plokkidest või betoonist seinte puhul tuleks tasandussegu valimisel eelistada jällegi tsemendipõhiseid segusid.
Juhul, kui viimistlemiseks ei kasutata keraamilisi plaate, tuleb seinte tasandamisel arvestada, et tapeedi ja värvi pinnalt on tasandusvead küllaltki selgelt näha. Loomulikult võib seina viimistleda robustselt ka taotluslikult — näiteks viltides on võimalik tekitada nn. „mõisakrohvi“ välimus. Sellise pinna võib katta veekindla värvi või läbipaistva silikoonimpregnaadiga.
Hüdroisolatsioon on võtmetähtsusega
Keraamiliste plaatidega kaetavate ruumiosade pinnad tuleks enne plaatide paigaldamist katta hüdroisolatsiooniga. Tegemist on seguga, mis blokeerib vee sattumise aluspinda ja tagab seega ka konstruktsiooni püsimise. Tavapärasesse vannituppa või duširuumi sobivad hüdroisolatsioonid on saadaval valmissegatuna ämbris. Neid on lihtne peale kanda nii pintsli kui rulliga.
Olenemata hüdroisolatsiooni liigist, kantakse seda alati peale vähemalt kaks teineteise suhtes risti asetsevat kihti. Koos esimese kihiga on oluline kasutada ka nurkades ja paisuvuukidel leelisekindlat hüdroisolatsioonikangast. Eelistama peaks kindlasti elastset ja venivat kangast, mis talub konstruktsiooni liikumisi.
Põrand ning need ruumiosad, mis puutuvad pidevalt kokku voolava veega (nt. dušinurk, vannitagused seinad) võiks katta keraamilise plaadiga. Põhjuseks on suurem niiskuse kontsentratsioon aga ka hügieen. Pesemisnurkades satub seintele ja põrandatele pesemisvahendeid, mis kuivades moodustavad sinna ebaesteetilise kihi. Keraamilistelt plaatidelt on sellist kihti lihtsam eemaldada kui muudelt materjalidelt.
Artikli koostamisel on kasutatud Henkeli varasemaid infomaterjale.
