Viirused möllavad. Vitamiinirikas roheline sibul on praegusel ajal heaks turgutuseks. Seda ei pea aga poodi ostma minema — sibula võib ka aknalauale kasvama panna, kus see juba nädalaga endale lopsakad pealsed kasvatab.
Sibulapealsed on rohke C-vitamiini ja karotiini sisaldusega. Juba 100 grammi rohelist sibulat katab ööpäevase C-vitamiini vajaduse. Lisaks on rohelistes pealsetes sisalduvad eeterlikud õlid seedimist parandavate ja viirusevastaste omadustega.
Sibulapealsete kasvatamiseks on mitmeid viise. Kõige levinum lahendus on pista sibul lihtsalt sobiva suurusega veepurgi peale. Seda tehes tasub aga jälgida, et juured kuivaks ei jääks ning vesi otsa ei saaks. Aga ka vastupidi — vett ei tohi olla liiga palju. Vees ligunenud sibul kipub mädanema ja haisema minema ja seetõttu on palju nutikam katsetada hoopis teisi meetodeid. Kui mõni lillepott on tühjaks jäänud, võib sibulad pista lillepotti ja neid vastavalt vajadusele kasta. Ka kõikvõimalikele ühekordsetele plastpakenditele, mida majapidamises ikka tekib, saab sibulakasvatuse juures kasuliku rakenduse anda. Sibulad võib mullale tippida tihedalt ning vahesid vaja jätta ei ole. Ka ei pea sibulat üleni mulda torkama — piisab, kui juured saavad vajaliku mullast kätte.
Teine võimalus on asetada sibulad munarestile. Plastikust munarestid ei vaja alust, papist munarestidele tuleks leida sobiva suurusega alus, kuhu üleliigne vesi saab valguda. Enne munapesadesse paigutamist tasub sibulaid kümmekond minutit soojas vees leotada ning jälgida, et ka munaresti põhja jääks pisut vett. Plastist munaresti põhja võib panna tüki majapidamispaberit - nii on juured niisked, kuid liigniiskus ei hakak sibulamugulat mädandama.
Kolmas ning isegi kõige lihtsam võimalus on kasvatada tubaseid sibulaid kergkruusal. Tamme talu ürdiaia blogist leiab põhjaliku õpetuse, kuidas seda täpselt teha. Kokkuvõtvalt — sibulate ajatamiseks läheb sul vaja mugulsibulaid , madalat nõud sibulate tippimiseks ja kergkruusa jämedusega 4-10 mm. Oma sibulavarudest või poeletilt võib välja valida juba veidi kasvama läinud väiksemad sibulad ja panna need sobivasse ajatusnõusse, mille põhi on kaetud niisutatud kergkruusaga.
Viimase sammuna vala istutusnõusse veidi vett ja kontrolli, et vesi üle sibulakandade ei ulatuks. Sibul ei vaja pealsete kasvatamiseks rohkem vett, kuna pideva liigniiskuse korral kipub ta mädanema minema.
Hoolas peab olema ka kastmise suhtes. Väga soojal aknalaual ja madala istutusnõu korral tuleb jälgida, et kergkruus läbi ei kuiva. Vajadusel tuleb siis vett juurde valada, aga samas jälgida, et vesi pidevalt anumas üle sibula kanna ei ulatuks.
Kergkruusa plussiks on ka võimalus seda looduslikku materjali peale sibulate kasvatamist uuesti kasutada. Selleks tuleb sibulad kruusast välja võtta, kruus sõelal loputada 15 minutiks 100 kraadisesse ahju “küpsema” panna. Seda toimingut on vaja selleks, et kõikvõimalikud bakterid hävitada.
