Kas Eestis saab piisavalt päikeseenergiat toota?

Eesti on päikeseenergia tootmiseks sobilik koht. Suvel algab Eestis valge päevaaeg varem ja lõpeb hiljem kui näiteks Kesk-Euroopas. Päikesepaneelid toodavad energiat 12 kuud aastas. Eestis on päikesepaneelide töö kõrgaeg aprillis-mais, kui on pilvitud ilmad ja väljas piisavalt jahe. Paneelid toodavad energiat ka pilves ilmaga ning sügisel ja talvel tagavad paneelid kogu aastasest toodetud elektrikogusest 10-20%.

Kui palju vähem energiat toodab talvine päike?

Talvel on päike madalamal, mistõttu on energiatootmine väiksem, kuid mitte täiesti olematu. Suvel toodavad päikesepaneelid tihti rohkem elektrit, kui majapidamises vaja läheb — ülejäänud elektri saab elektritootja edasi müüa. Talvel aga ostetakse puudujääv elektrienergia otse võrgust.

Kõige madalama tootlikkusega kuu on reeglina detsember, mil toodang võrreldes suvekuudega on umbes kümme korda madalam. Juba märtsist on aga toodang märkimisväärselt suurem ja aprill-mai võivad sõltuvalt aastast olla teinekord ka parima tootlikkusega kuud.

Kas päikesepaneelid tuleb alati suunata lõuna poole?

Oleks hea, kui paneelid oleksid suunatud lõunasse, kuid alati pole selline lahendus võimalik. Vastupidiselt levinud arvamusele võivad paneelid olla suunatud igasse ilmakaarde, sealhulgas põhja. Küll aga Peab arvestama siis väikese tootlikkusega. 35-kraadise kaldenurga puhul annavad ida- ja läänesuund toodangut 20% vähem, põhjasuund 50% vähem.

Kas päikesepaneelid tasuvad end ära ka siis, kui elektrihind ajapikku langeb?

Tasuvuse arvestamisel valitseb printsiip, et rahaline võit tuleneb võrgust ostmata jäänud elektrienergiast ja ülejääva elektrienergia müügist. Saadavat rahalist võitu tuleb võrrelda päikeseelektrijaama investeeringu ja jooksvate kuludega ehk päikeseelektrijaama omahinnaga.

Kuna võrgust ostetavale elektrienergiale rakenduvad ka võrgutasud ja riiklikud maksud, on alati tasuvam omatoodetud elektrienergiat võimalikult palju ise ära tarbida. Piisava omatarbe korral on kindlasti võimalik, et päikeseelektrijaam tasub end ära ka juhul, kui elektrihind langeb.

Praeguste pikaajaliste ekspertprognooside kohaselt on elektrihind tõusutrendis ja mida kallim on elektrihind võrgus, seda kiiremini kodune päikeseelektrijaam end ära tasub.

Üldiselt tasub hästi projekteeritud jaam end ära kümne aastaga. Päikesepargi ehitus on investeering, mille tasuvust tuleb enne täpselt hinnata. Kui jaam on planeeritud oskamatult ja lohakalt, võib selle tasuvusaeg kujuneda märkimisväärselt pikemaks.

Kui toodetud elektrit jääb üle, siis mida sellega teha saab? Maha müüa? Kuidas see käib?

Alustada tuleb elektritootja liitumistaotluse esitamisest võrguettevõtjale. Pärast avalduse esitamist sõlmitakse võrguettevõtjaga liitumisleping, mille raames vahetatakse välja sinu elektriarvesti, sest enam pole sa mitte ainult tarbija, vaid ka tootja, ning arvestust on vaja pidada mõlemas suunas.

Kui arvesti on vahetatud ja liitumistööd lõpetatud, sõlmitakse sama võrguettevõtjaga tähtajatu elektritootja võrguleping. Võrgulepingu sõlmimise järel tuleb viimasena alla kirjutada väiketootmise lepingule vabalt valitud elektrimüüjaga, näiteks Eesti Energiaga, kes ostab elektrit ja vajadusel müüb seda ka juurde. Eesti Energia ostab elektritootjatelt elektrit tagasi tunnipõhise börsihinnaga, millest on lahutatud konkreetse tootja parameetritest sõltuv marginaal.

Tasaarveldus toimub automaatselt ja võrku müüdud elektri eest makstav summa lahutatakse kliendi elektriarvest. Soovi korral on võimalus valida ka Rohelise Energia elektripakett, mis tagab selle, et ka ostetud elekter on roheline.

Kas päikesepaneelide toodetud elektrit saab kasutada ka muu minu sõlmitud lepinguga hõlmatud kinnisvara tarbimise katmiseks?

Päikesepaneelide toodetud elektrit saab kasutada omatarbeks ainult kinnisvaral, kuhu need on paigaldatud. Kui näiteks väiketootja on lisanud lepingusse nii maja kui korteri tarbimise mõõtepunktid, siis ka sellisel juhul kohaldatakse ühisel elektriarvel netosaldeerimise põhimõtet. Toodetud ja omatarbest ülejäävat ning üldisesse elektrivõrku edastatud elektri eest arvestatud summa tasaarveldatake igakuise ühise elektriarvega.

Kas paneele peab hooldama? Kuidas seda õigesti teha?

Päikesepaneele peetakse üldiselt hooldusvabaks — tuuled ja vihmad hoiavad neid üldjuhul piisavalt puhtana. Talviti paneelidele langev lumi ei riku neid, sest läbi õhema lumekihi kumavast valgusest toodetud elekter aitab paneele üles soojendada, mis omakorda toob kaasa lumekihi mahalibisemise või sulamise.

Üldine soovitus on hinnata teatava regulaarsusega visuaalselt päikesepaneelide olukorda ning eemaldada neilt ettevaatlikult mustus, mida vihm ja tuul pole suutnud pikema aja jooksul eemaldada.

Allikas: Eesti Energia ja moodnekodu.ee arhiiv