Teadusuuringud on leidnud, et väikeste õhusaasteosakeste kõrgenenud arv kodudes on tugevas seoses pikaajaliste terviseriketega, üllataval kombel kahjustades kõige rohkem mitte kopse, vaid südame veresoonkonda. Täpne mõjutusviis on veel tõestamata, kuid kõige rohkem kinnitust saanud teooria kohaselt suudavad imeväikesed, peamiselt põlemise tulemusel tekkinud osakesed kopsudest liikuda vereringesse ning tekitada põletikulisi reaktsioone kehas, eriti südames ja veresoontes. Kahjuliku seost kinnitab ka 2017 aastal läbi viidud uuring kus leiti, et mida suurem on väikeste osakeste (väiksem kui 2.5 mikromeetrit) õhureostus uuritavate inimeste elukeskkonas, seda rohkem nende eluiga väheneb.

Võttes aluseks samas uuringus kasutatud DALY numbri, ehk haiguse tõttu kaotatud aastate arvu ning PM 2.5 mikrogrammi/m3 ehk väikeste osakeste arv kuupmeetri kohta, on võimalik kõrvutada levinud tegevuste mõju meie tervisele. Tulemused viitavad sellele, et kõik mis seostub põlemise või kõrbemisega vähendab eluiga. Näiteks kinnises ruumis, ilma akent avamata või ventilatsiooni kasutamata praadimine viib PM 2.5 arvu tunniks ajaks kuni 1256ni. See võrdub umbes 45 minutilise eluea vähenemisega. Hariliku küünla ära puhumine viib osakeste arvu 200ni, ning need jäävad õhku kuni viieks tunniks, ning viirukikoonuse põletamine lausa 4000ni. Seega võib viiruk maksta ligi 3 tundi elueast.

Kõige kahjulikum tegevus on aga suitsetamine, mille käigus leiab suur kogus mürgiseid ained ning väikseid osakesi tee otse kopsudesse ja vereringesse. Juba 2000 aastal tehtud teadusanalüüs leidis, et iga suitsetatud sigaret vähendab eluiga keskmiselt 11 minuti võrra. 
Kurja juureks on põlemisprotsess, mille tulemusel on sigaretisuitsu PM2.5 arv kuni 3068. Arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni PM2.5 ülemmäär on vaid 25, ületab see ohujoont lausa 120-kordselt. Pole raske mõista, kui ohtlik võib suitsetamine olla ka kõrvalviibijatele, eriti kinnistes ruumides või autodes.


Kuidas ohtu vähendada?

Selleks, et võimalikult vähe kaotada väärtuslike eluminuteid, saab teha mõned lihtsad muudatused. Esiteks käituda läbimõeldult — kui käsil on põlemist või praadimist nõudev tegevus tasub avada aken või panna ajutiselt tööle pliidi kohal olev õhupuhastaja. Küünlaid saab kustutada asetades neile katte ning lasta ära sumbuda, mitte ära puhuda.

Sigarettide suitsetamise asemel on mõistlik üritada harjumus maha jätta või uurida alternatiivseid põlemisvabasid tubakatooteid, millest ei eritu hiiglaslikus koguses õhusaastet. Eelmisel aastal Rooma Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud sigaretialternatiivide koonduuring leidis, et populaarsed alternatiivsed tooted nagu tubakakuumutussüsteem IQOS või e-sigarett Juul kasutamise ajal ning järgselt oli märkimisväärselt vähem PM 2.5 saastet. Tubakakuumutusüsteemi kasutuse ajal oli saastenumber 25 ning e-sigareti puhul 76. Tavasigarett aga lausa 1250.

Selleks, et koduõhul silma peal hoida saab soetada taskukohase õhukvaliteedianduri, mis aitab motiveerib harjumustel kujuneda ning hoiatab ohtlike tasemete korral. Võimalik on ka paigaldada õhupuhastaja, mis filtreerib toas ringlevat õhku ning eemaldab kahjulikud väikesed osakesed.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid