1. Väldi liigset kastmist ja väetamist

Novembri alguse ja veebruari lõpu vahelisel ajal on looduslikku valgust nii vähe, et pea kõik taimed kannatavad valguse puuduse käes. Vähese valgusega taime kasv jääb seisma. Kui kastmist nüüd jätkata nii nagu suvel, kannatavad taimed liigniiskuse all. Vettinud mullas ei ole hapnikku ning ülekastetud taimede juured hakkavad muutuma pruuniks ja lehed kollasteks. Lõpuks võib taim surra, kui kastmisega piiri ei peeta.

Enne kastmist tuleks proovida mulla niiskust ca 2 cm sügavusel mullas või hinnata poti raskust. Talvel on parem lasta mullal potis ära kuivada, kui kasta muld liiga märjaks.

Ka taimede väetamisega tuleks talveperioodil piiri pidada. Väetiste asemel võib kasutada mereadruekstrakti (nt Biolan), mis parandab taimede elujõudu. Mereadruekstrakti võib taimedele manustada segatuna kas kastmisvette või pihustatavasse niisutusvette.

Tagasihoidlikult võib väetada neid toataimi, mis õitsevad. Samuti taimi, mis kasvavad turbamullal (turbas pole piisavalt toitaineid). Selleks kasuta kvaliteetset lilleväetist, mis sisaldab kõiki vajalikke makro- ja mikroelemente. Eriti hea on selline väetis, mis sisaldab kergesti omastatavat rauda — siis ei muutu lehed valguse vähesuse tõttu heledaks ega varise. Väetisega ära liialda — talvel ei tasu seda teha rohkem kui kord kuus.

2. Moodusta taimedest rühmad

Kütteperioodiga kaasnev kuiv õhk ei meeldi enamikele toataimedele. Paljud meie toataimedest on pärit troopilistest maadest, kus loomulik õhuniiskus on kõrge. Sellistele taimedele on sobilik toas olev niiskusprotsent 60-80. Kui sellised taimed peavad elama toas, kus suhteline õhuniiskus võib pakaseliste ilmadega langeda isegi alla 30%, on suur risk, et toataimede lehed hakkavad otstest pruuniks muutuma.

Selle vastu aitab hästi taimede koondamine rühmadesse. Taimed eritavad toaõhku niiskust ja mida rohkem neid toas on, seda paremini nad kuiva toaõhku niisutavad.

3. Niisuta taimi ja väldi kontakti köetava põrandaga

Õhu niisutamiseks pane taimede lähedusse spetsiaalseid õhuniisuteid, abi on ka veekausist. Üks võimalus on valada potialusele vett ning tõsta pott kõrgemale, et juured vees ei liguneks.

Piserda aeg-ajalt taimi. Piserdisse pane kindlasti soe vesi, sest siis jõuab taimedeni mõnus soe udu.

Paljud ilmselt ei tea, et põrandaküte kuivatab otse vastu põrandat olevas potis mulda. Soojast põrandast eraldamiseks aseta pott madalale alusele. Aiapoest leiab selle tarbeks ratastega potialuseid, millega on väga mugav suuremaid taimi ka teise kohta veeretada.

4. Ohud aknalaual

Jälgi, et taimede lehed ei jääks otse vastu jääkülma klaasi. Halba teeb ka aknalaua külm pind, mis jahutab potis olevat mulda. Külmast mullast (sooja alla 10°) ei suuda juured enam kätte saada niiskust ja toitaineid.

Kui muld on lisaks ka liigniiske, tekib õhupuudus ning juured lähevad kergesti mädanema. Aga lillesõber imestab, miks taim hakkab kastmisest hoolimata närbuma. Külma isoleerimiseks pane pottide alla paksu pappi, vahtplasti, korgist aluseid vms.

Ära unusta, et enne toa õhutamist tuleb taimed akna lähedusest kaugemale tõsta. Külma saanud lehed ja õienupud hakkavad mõne aja pärast varisema. Jäine õhuvoog võib õrnematele liikidele mõjuda lausa hukutavalt.

5. Valgus on talvel ülioluline

Talvekuudeks tasub toataimed paigutada valgusrikkaima akna lähedale. Et püüda kinni kogu päevavalgus, tuleks päevaks akna eest ära tõmmata kõik kardinad. Läikivleheliste taimede valguse saamist parandatakse lehti regulaarselt tolmust puhastades, tehes seda niiske svammiga või pritsides taimi regulaarselt veepritsiga.

Taimede lisavalgustamisega on võimalik parandada toataimede kasvutingimusi. Lisavalgustust antakse sellises koguses, et taimedel oleks päevas umbes 12 tundi valgust. Vähesel määral sooja kuid palju valgust, annavad LED-taimelambid, luminofoorlambid ja metallhalogeniidlambid. Need sobivad kõige paremini toataimede lisavalgustuse allikateks. Valgustid paigutatakse võimalikult taimede lähedale, kuid piisavalt kaugele, et lampidest kiirguv soojus ei kuumutua taimede lehti.

Allikad: Horticom.ee, Biolan.ee