FOTOD | Imekaunis Ohtu mõis otsib uut omanikku
Tallinna südalinnast kõigest poole tunnise sõidu kaugusel asuvat barokkmõisa on ajaloolised nimetanud ka miniatuurseks Kadrioru lossiks. Barokkstiilile omaselt on kogu Ohtu mõisasüda kavandatud sümmeetrilisena — keskmeks on kõrge pool-kelpkatusega peamaja, selle ees ovaalse ringteega väljak, mida raamivad külgedelt ait ja tall-tõllakuur. Samast harmooniast on kantud ka puiesteed ja park ning tulemuseks on haruldane arhitektuuriansambel, mis on ühteaegu intiimne kui ka esinduslik.
Esimesed teadaolevad andmed Ohtu mõisa kohta pärinevad juba 17. sajandi esimesest poolest. Mõisa esmaomanikeks olid Krämerid (aadeldatuna von Dannenfeldid). Esialgne mõis hävines suuremas osas Põhjasõjas. 1760-ndatel aastatel omandas mõisa Christoph Heinrich von Kursell, kes hakkas mõisakompleksi senisest esinduslikumalt välja ehitama. Ohtut eristab teistest mõisatest haruldaste küttekollete - kahhelahjude unikaalsus. Taastatud on kaks saaliahju ja fuajees asuv raidkamin. Viimatinimetatu pärineb aastast 1654 ja seda loetakse Eestis seni teadaolevatest säilinud raidkaminatest vanimaks.
1769. aastal valminud barokkstiilis maja ehivad mitmed ajalooliselt väärtuslikud detailid — kõrge kelpkatus, väikeste ruutudega aknad ja fassaadi ilmestavad liseenid. Erilist tähelepanu pälvib mõisa pritskrohv — mõisa taastatud krohvi valmistamisel on järgitud mõisa esmase krohvi omadusi ja koostist. Krohvi sisse segatud helklevad klaasikillud muudavad mõisa fassaadi elavaks ja säravaks. Esifassaadi nurkadel on olnud raudplekist kohrutatud lohepeakujulised veesülitid ning risaliidi viilu tipul metallist kraatervaas. Samuti väärib tähelepanu mõisahoone välisuks — see on üks meisterlikumaid tisleritöö näiteid tolleaegses mõisaarhitektuuris.
912,7 ruutmeetrises peahoones on hetkel elamiskõlblikuks taastatud 240 ruutmeetrit. 2003. aastal tunnustas Muinsuskaitseamet Ohtu mõisa peamaja taastamistöid aasta parima taastatud muinsuskaitselise fassaadi aunimetusega. Härrastemajale ja loetletud kõrvalhoonetele on olemas renoveerimisprojektid, mis on kohandatud ja täiendatud projektdokumentatsiooniga. Samuti on olemas kunstiajaloolase poolt koostatud arhitektuuriajaloolised eritingimused Ohtu mõisaansambli renoveerimiseks.
Mõisakompleks on seni kasutust leidnud suveteatri, erinevate ürituste ja kontserdipaigana. Ohtu mõisa potentsiaali on tõestanud rohkem kui 10 hooaega toimunud suvelavastused, mis on olnud suuremas osas välja müüdud. Kuulutusega saad tutvuda Kinnisvara24.ee lehel.
