Mida tohib libeduse tõrjeks maha puistada ja mida kindlasti kasutada ei tohi?

Lumega on alati kohal ka libedus. Kui päevane temperatuur tõuseb plusskraadide poolele, siis öine külm teeb asja eriti hulluks. Keegi meist ei soovi hommikul trepil või koduteel libiseda ja kehavigastusi saada. Kuidas ja millega libedust tõrjuda?

Esimene väga hea nipp on regulaarne lumekoristus ning seejärel sissesõidu- ja kõnnitee puhastamine lumeharjaga. See aitab vähendada kinnitallatud lume hulka, mis on üks libeduse tekitajatest. Kui lumi aga ära sulab ja seejärel uuesti külmub, ei aita enam lumelabidas ega -hari.

Kõige levinum ja traditsioonilisem viis libedustõrjeks on raputada soovitud kohtadesse teepinda karedamaks muutvat materjali või sulatada sinna tekkinud jää.

Sool

Sool on ammusest ajast teada-tuntud libedustõrje vahend, mida kasutatakse teeolude parandamiseks ka maanteedel. Sool sulatab lund ja jääd. Olete kindlasti märganud, et meri jäätub tunduvalt aeglasemalt kui näiteks järv. Põhjus peitub soolas — mida rohkem soola, seda aeglasemalt vesi jäätub.

Kui tavapäraselt jäätub vesi 0 °C juures, siis 10%line soolalahus vajab külmumiseks juba –6 °C ja 20%line lahus lausa –16 °C. Teele puistatud sool sulab ja muudab teepinnal oleva lume/jää soolalahuseks. Mida rohkem soola puistatakse, seda külmema ilmaga saab jääd sulatada. Ettevaatlik tasub olla unikivide ja muude nõrgemate pindadega, mida sool kahjustada võib.

Soola kasutamise miinuspool on jäljed jalanõudel. Kui jalutate soolamärjal teel ja panete need pärast tuppa kuivama, võite üsna pea märgata valgeid soolarante.

Liiv

Liiv on teine väga tõhus libeduse tõrjuja. Seda kasutatakse palju, kuna liiv on odavam kui sool. Liiva puistamine aitab tekitada mehaanilist libedustõrjet. Kui liivaterad jäävad jalanõu ja jää vahele, tekib raskendatud hõõrdumine ning tee ei tundu enam libe. Liivaga ei saa jääd sulatada, kuid libeda vastu aitab ta väga hästi. Nutikamad on seganud soola ja liiva kokku, luues segu, mis sulatab jääd ning samas katab selle liivateradega.

Miinuspoolena on kevadel lume sulades liivatatud teed liivatolmused ja vajavad lisapuhastust. Liivakogusega ei tasu ka üle pingutada, sest tahes-tahtmata jäävad liivaterad ka jalanõude külge ning nende igakordsel tuppa tassimisel teeme endale koristustööd juurde.

Graniitkillustik

Üha rohkem on libeduse tõrjeks hakatud kasutama graniitkillustikku. Eelis liiva ees on suuremad terad, mis ei lähe tuulega lendu. Samuti ei teki tänavatel pori ega tolmu. Kuna tegemist on piisavalt raske materjaliga, ei uhu vihmaveed kergelt killustikku teelt minema.

Tööpõhimõte on sama, mis liival — jalanõu ja libeda pinna vahele jäävad terad tekitavad suurema hõõrdumise ning teepind ei tundu enam libe. Seda võib puistata nii asfaldile, unikivile kui ka treppidele. 1 kg killustikust piisab libeduse tõrjeks umbes 5 ruutmeetrile.

Sarnaselt liivaga on graniitkillustikku vaja kevadel harjaga kokku lükata. Graniitkillustik on umbes kolm korda kallim kui liiv ning kui tee on väga jääs pole graniidisõelmetest suurt kasu. Jää vastu aitab ainult selle katkitoksimine või soola-liiva seguga ära sulatamine.

Jääsulatajad

Tegemist on spetsiaalse „soolaga“, milles naatriumi asemel on kasutatud magneesiumi (sool — NaCl, jääsulataja — MgCl2). Selle ülesanne on sulatada jääd ja lund. Kokkupuutel jääga toimub sulataja ja jää vahel eksotermiline reaktsioon, mis tähendab, et jääsulataja eraldab soojust. Jääsulataja toimib kuni temperatuurini –32 °C.

Miinuspoolele jääb see, et tegemist on päris kange kraamiga, mida ei maksa igale poole puistata. Pakendile on üldjuhul märgitud soovitus vältida kasutamist poorsetel tellistel, tsemendivuukidel ja paekivil. Lisaks tuleb olla ettevaatlik ka betoonpinna ja unikivi puhul.

Kindlasti on libedustõrje vahendeid veel. Maha võib puistada igasugust piisavalt väikeste graanulitega liiva, kruusa ja kivisegu, mis ei sega kõndimist, kuid tekitab libisemist takistava kihi.

Jääsulataja ja soola kasutamisel tuleb meeles pidada, et need on tulemuslikud vaid õhukese jääkihi korral. Kui jää paksus on 5 cm või rohkem, lahjeneb puistatud materjal sedavõrd palju, et ei sulata jääd teepinnani. Sel juhul võtke abiks liiv või väikseteraline killustik.

Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt tuleb libeduse tõrjeks kasutada puistegraanuleid, mille läbimõõt on 2-6 mm. Keelatud on kasutada tuhka või kloriide kõnni- ja pargiteel. Samuti ei tohi paigutada lund sõiduteele ega kuhjata lund trammiteele lähemale kui ühe meetri kaugusele trammirööpast. Ehitise katuselt maha langenud või koristustööde käigus maha aetud lund ei ole lubatud jätta kõnniteele ja sõiduteele. Samuti ei tohi paigutada lund ühissõidukite peatusesse kogu tema pikkuses ning ühissõidukite peatusesse viivatele kõnniteedele.

Allikad: Aiatehnikaeksperdid, Rudus, Tallinna heakorra eeskiri