Õhksoojuspumba paigaldamise näol on tegemist hoone tehnosüsteemide muutmisega, mis ehitisregistris kvalifitseerub hoone ümberehitamiseks. Selleks on vaja koostada projekt ning esitada kohalikule omavalitsusele ehitusregistri kaudu ehitusteatis. See protsess võib tunduda esmalt tülikas, kuid olles ise kogu protsessi läbi teinud, võin öelda, et see oli lihtsam ja kiirem, kui arvata võis. Asju korrektselt ajades jäävad ära ka lollid vead, mis võivad osutuda hiljem palju aja- ja rahakulukamaks. Võib juhtuda, et sobimatult paigaldatud seade tuleb hiljem ümber paigaldada.

Ehitusprojektiks vajalikud tegevused


Ehitusprojekt koosneb tiitellehest, sisukorrast (koos jooniste loeteluga), seletuskirjast, asendiplaanist ning joonistest. Viimasega võivad aidata ka kliimaseadmete müüjad, kui nende kaudu ka paigaldus tellida. Projekt peab olema digitaalselt allkirjastatud projekteerija, omaniku ja korteriühistu juhatuse või kaasomanike poolt. Kogu dokumentatsioon tuleb esitada riikliku ehitisregistrisse ehr.ee.

Kui projekt on kantud elektroonilisse ehitisregistrisse, on kohalikul omavalitsusel kümme päeva aega täiendavaid nõudmisi esitada. Kui seda ei tehta, saab hakata töid teostama.

 Meeles tuleb pidada, et pärast ehitustööde lõppu tuleb esitada kasutusteatis. Andmed ehitisregistris muutuvad alles peale kasutusteatise teavitatuks lugemist.
 Kui on tegemist muinsuskaitse all oleva hoonega, tuleb luba hankida ka Muinsuskaitseametist. Sõltuvalt projektist saab koostöös Muinsuskaitseametiga leida sobiva lahenduse.


Mis saab, kui õhksoojuspump jääb seadustamata?


Omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump võib tekitada mitmeid muresid. Näiteks võib see osutuda problemaatiliseks, kui soovitakse kinnisvara müüa. Näiteks inimene, kes tahaks kinnisvara osta, ei saa selleks laenu võtta, sest ehitisregistri andmed ei vasta tegelikkusele. Nii tuleb hakata soojuspumpa tagantjärele registrisse kandma. See aga võtab aega, mistõttu võib kinnisvara müük jääda teadmata ajaks venima ning ostjal võib vahepeal huvi asja vastu kaduda.
 Samuti on raskendatud pangast laenu saamine ümberehitustöödeks. Ka sellisel juhul peavad õhksoojuspumbal vajalikud dokumendid korras olema, et ehitusluba saada.

Probleemi ilmnemisel, on kohalikud omavalitsused hakanud kodanike tähelepanu juhtima sellele, et inimesed ise kontrolliksid, milline on tema kinnistul oleva hoone, maja korteriomandi seinale paigaldatud õhksoojuspumbaga seotud dokumentatsioon.

Tasub teada, et kohalikul omavalitsusel on õigus kontrollida õhksoojustuspumpade paigaldamise seaduslikust ning ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumpade paigaldamisel teha omanikele ettekirjutusi ning nõuda õhksoojuspumpade seadustamist.

Levinumad vead omavolilisel paigaldamisel

Õhk-õhk ja õhk-vesisoojuspumpade välisseadmete paigaldamisel saab peamiseks küsimuseks asukoht. Isepaigaldajad ei oska alati asukohta õigesti hinnata. Paigaldatakse sinna, kuhu lihtsam tundub ning vähem mõeldakse esteetilisele ja praktilisele poolele. Linnapildis on näha, et paljud pole sellegagi kursis, et kütmise korral hakkab soojuspumba välisosa põhjast tilkuma vett. Suvel ei pruugi see olla probleemiks, kuid külmemal ajal võib hakata eralduv kondentsvesi soojuspumpa jäätama.


Harvad ei ole ka juhused, kus otse kõnnitee kohale paigaldatud seadmest tilkunud vesi on muutnud avalikus kasutuses oleva tee jäämägede tõttu läbimatuks. Paremal juhul on isehakanud paigaldaja muutnud libedaks omaenda krundil asuva tee majauksest väravani. Seegi pole aga kõige mugavam lahendus. Ka uste või treppide juurde ei ole soovituslik välisosa paigaldada. Tekkiv kondentsvesi võib talvel jäätudes muuta uste esised või trepid väga libedaks.

Et talviseid probleeme vältida, on nutikas juhtida kondentsvesi vihmaveerenni või paigaldada välisseade asukohta, kus see kõndimist ei takista.

Õhksoojuspumba välisosa paigaldades tuleb ka jälgida, et hoone katusele sadav vihmavesi/lumesulavesi ei hakkaks jooksma seadme peale. Sellisel juhul tuleb hoonele paigaldada vihmavee äravool või kliimaseadme välisosale eraldi varikatus.

Valesti paigaldatud seade ei ole ohuks ainult jalakäijale või majaelanikele vaid ka majale endale. Seadet liiga kõrgele paigaldades on raskendatud seadme hooldus ja kondentsvesi võib hakata tilkuma seinale.

Fassaadile paigaldatud seadme üheks probleemiks on ka müra ja vibratsioon. Magamistoa välisseina ei ole seega kõige mõistlikum välisosa kinnitada. Müra ja vibratsiooni vähendamiseks on soovitatav paigaldada välisosa maaraamile. Eriti soovituslik on see puitkarkass- ja palkmajade puhul, mis on vibratsiooni suhtes tundlikumad. Hoonetel kus on keelatud õhksoojuspumba välisosa kinnitamine fassaadile on maaraam ainuõige valik.

Et vältida maapinna võimalikest kerkimistest tekkivaid väändumisi soosjupumba sise- ja välisosa ühendavale torustikule on maaraamile alla vaja kindlat ja stabiilset alust. Hoone seina äärde maaraami paigaldades tuleb jälgida, et maaraami ja hoone seina vahele jääks minimaalselt 20-30 cm vaba ruumi.

Artikli koostamisel on kasutatud järgmiseid allikaid: Rapla Vallavalitsus, Kliimajaam.ee, Nordickliima.ee

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid