Eesti kontorite interjööre kaunistavad üha enam väärtuslikud kunstiteosed
Eesti digitaalse panga Inbank tegevjuht ja juhatuse esimees Priit Põldoja ütles, et idee eksponeerida kontoris kunsti tekkis ajapikku, kui koliti uutesse ruumidesse Kalamajas Niine tänaval. „Esimene teos, mille soetasime, oli Andris Vītoliņši töö, mis kujutab Liepāja metallurgiatehast, kus on hästi palju torusid ja masinaid ning mis illustreerib justkui meie ärimudelit. Meil on siin samuti masin, mis teeb koostööd partneritega, langetab krediidiotsuseid ja juhib protsesse,” kirjeldas Põldoja.
Kuna Inbank on tänapäevane ja moodne pank, siis on ka kunst moodne ning pangale sobiliku vaimse või filosoofilise seosega. Näiteks on pangas mitmeid Marko Mäetamme rahateemalisi töid. „Kuigi raha on tänapäeval digitaalne, on see siiski panga peamine tööriist ja selles mõttes oleme natukene ka eneseiroonilised nende paberraha eksponeerivate töödega – näitame, et Inbank on võimeline ka iseenda üle nalja viskama,” lisas panga tegevjuht.
Enamik Inbanki kontoris eksponeeritud kunstiteostest on pärit Temnikova & Kasela galeriist. „Mulle meeldib, kuidas Olga Temnikova kunstnike töid valib ja eksponeerib. Ajapikku said mitmed galeriis esitletavad kunstnikud isiklikeks tuttavateks ja tekkis parem arusaam nende töödest. Kunst kontoris on minu nii-öelda isiklik hobiprojekt, kuid nende soetamise otsuste tegemisel põrgatan ideid ka kolleegidega,” sõnas Põldoja. Isikliku meeldimise kõrval pole vähetähtis ka see, et tööd sobiksid interjööri.
Inbanki tegevjuht rõhutas, et kunstil on omaette väärtus ka panga töötajatele ja külalistele, kes sageli tööde autorite kohta uurivad. Tema sõnul rikastab kunst kontori keskkonda ja kannab samas pangale olulisi väärtussõnumeid. „Kuna inimene on pea pool ärkveloleku ajast tööl, siis Inbanki jaoks on oluline, et töötamise koht ei oleks pelgalt steriilne kontor, vaid pakuks ka silmale, mõttele ja vaimule midagi,” rääkis Põldoja.
Põldoja tõi välja, et pooled pangakontoris ilutsevad maalid on panga soetatud, kuid osa renditakse, mistõttu vahetuvad need ka sagedamini. „Vahetevahel müüakse mõni renditud maal maha ja siis peame uue hankima,” sõnas Põldoja.
Maalid Eesti taasiseseisvumise suurkujudest
Kaamos Grupi uut, pealinna suurima päikeseenergiapargiga kontorit Avala ärikeskuses kaunistavad Lemming Nageli õlimaalid. „Tellisin kolm õlimaali Eesti Vabariigi taasiseseisvumise põhitegelastest 2000. aastal sõbra Toomas Tiiveli soovitusel. Kuna eelmises kontoris ei olnud neile piisavalt ruumi, siis ootasid maalid Kuressaares oma õiget aega kuni selle aasta alguseni, mil kolisime uude kontorisse, kus ka maalid saavad nüüd särada,” sõnas Kaamos Grupi rajaja ja omanik Kaido Jõeleht. Tema sõnul ei olnud maalid planeeritud esialgse sisekujunduse käigus, kuid sobivad muu interjööriga suurepäraselt.
Nageli õlimaalidel on kujutatud kolme võtmetegelast, kes mängisid suurt rolli Eesti taasiseseisvumisel: Lennart Merd, Mart Laari ja Edgar Savisaart. Iga maal räägib oma loo pildil kujutatud isikust. Esimesel maalil „Lennart Kaugeimalt ja Tundmatult Maalt” on kujutatud president Lennart Merd kui inimest väljaspool meie planeeti ja tema teoses „Hõbevalge” mainitud Kaali kraatrit. Teisel maalil „Kod. Mart” on läbivaks teemaks Eesti ajalugu – pildilt leiab nii viiteid sõjale, vaateid Tallinna vanalinnale kui ka mobiiltelefoni. „Teadupoolest pani Mart Laar 1992. aastal peaministrina töötades aluse tehnoloogia kiirele levikule Eestis, mistõttu mobiiltelefonil on maalil oma koht,” ütles Jõeleht.
Kolmas maal „Meie Edgar” viitab aga Edgar Savisaare mitmekülgsele isiksusele ja rollidele. „20 aastat tagasi, kui maal telliti, oli Savisaar hinnatud poliitik, kas andis oma panuse Eesti taasiseseisvumisel ja eestluse vedamisel,” lisas Kaamos Grupi omanik.
Kaido Jõeleht rõhutas, et Eesti suurkujudega maalid tekitavad kontori külastajates alati elevust ja kutsuvad maale lähemalt uurima. „Peamiselt küsitaksegi, et miks just need inimesed ja millest maalid räägivad. Tundub, et need pildid ei jäta külmaks ei Kaamose endi töötajaid ega ka külalisi,” sõnas Jõeleht.
