UURING | Kaks kolmandikku eestimaalastest üritab vähem energiat tarbida

Kui kolmandik Eesti inimestest märkis viimase uuringu põhjal, et muretsevad oma küttearvete tasumise võimekuse pärast, siis kaks kolmandikku ehk 65% on nõuks võtnud võimalusel vähem energiat ja kütet tarbida. Meie lõunanaabrid Lätis ja Leedus tunnevad küttehindade tõusu pärast märksa vähem muret, selgus Kingspan Insulation tellitud uuringust.

„Kõrged soojus- ja energiahinnad mõjutavad Eesti inimesi vägagi erinevalt. Olenevalt suuresti sellest, kui energiatõhusas ja millise küttesüsteemiga majas nad elavad. Loomulikult on oluline ka sissetulek. Kui kolmandik Eesti inimestest tunneb muret, et kuidas nad üldse kõrgemad küttearved tasutud saavad, siis lausa 65% vastas meie uuringus, et kavatsevad vähem energiat ja kütet tarbida,“ selgitas Kingspan Insulation OÜ tehniline konsultant Kristjan Väester. „30 protsenti vastanutest märkis, et ei kavatse oma elustiilis midagi muuta. Kuus protsenti arvas, et võtavad nüüd kindlasti ette oma hoone täiendava soojustamise.“

Samast küsitlusest selgus, et 80 protsenti Eesti inimeste hinnangul mõjutab neid küttehindade tõus kindlasti. Lätis ja Leedus arvati praktiliselt samamoodi. „Teisalt tundub, et Eesti on ikka tõeline Põhjamaa, sest lõuna poole minnes läheb nii palju soojemaks, et inimesed ei näe nii suurt vajadust midagi erilist ette võtta,“ lausus Väester. Kui Eestis kavatseb küttekuludelt kokku hoida 65 protsenti vastanutest, siis Lätis 57 ja Leedus kõigest 40 protsenti inimestest. „Eks siin on külma kõrval suureks mõjutajaks ka energia hind ise, mis Eestis on eriti palju kerkinud.“

Leedus märkisid lausa pooled, et nemad ei kavatse midagi oma elustiilis muuta. Samas ollakse lõunasse liikudes rohkem valmis oma eluhoonet soojustama. Kui Eestis planeerib kodu täiendavat soojustamist kuus protsenti, siis Lätis on see number kaheksa protsenti ning Leedus üheksa protsenti. „Energiaefektiivsem hoone on kindlasti asi, mis aitab küttekuludel kokku hoida iga hinna juures ning täiendav soojustus on ühekordne kulu, mis annab samas efekti kõikidel järgnevatel kütteperioodidel,“ märkis Kingspan Insulation esindaja Kristjan Väester.

Mida vanem hoone, seda rohkem aitab uus kvaliteetne soojustus kokku hoida. Mõnel puhul, näiteks uuendamata soojustusega nõukogudeaegsed hooned, võib kokkuhoid ulatuda 20-40 protsendini.

Kuigi uuringus vastas 65 protsenti inimestest, et kavatsevad energiat kokku hoida, siis paljud seda reaalselt teevad ja millises mahus on juba täiesti teine küsimus. „Küttelt annab ju tõesti kokku hoida, kuid seda ka ju kõigest teatud piirini,“ märkis Väester.

Eesti, Läti ja Leedu inimeste seas viidi uuringufirma Norstat poolt uuring läbi oktoobri lõpus Kinspan Insulation OÜ tellimusel.