Kliimaseadmete valimisel on oluline esmalt määratleda, kas seda vajatakse ruumi kütmiseks, jahutamiseks või hoopiski mõlemaks. Parima lõpptulemuse saavutamiseks tuleks enne soojuspumba valikut paika panna eesmärk, mida soovitakse saavutada.

Müra on oluline aspekt!

Parameeter mis esmapilgul tundub vähetähtis, kuid saab oluliseks kohe peale seda kui pump paigaldatud, on müratase. Müratase on see mis tegelikult häirib ja on oluline seda jälgida siis, kui valitakse õhksoojuspumpa eluruumide kütmiseks. Kui seadet kasutada garaaži või töökoja kütmiseks, siis ei ole seadme müratase nii oluline ning selle võib esmatähtsate tegurite seast tahaplaanile lükata. Seadme häälekuse võrdluseks teiste analoogsetega kasutatakse õhksoojuspumpade hindamisel keerulist ekvivalentse mürataseme dB(A) hindamist. Pumpade võrdlemisel tasub seega vaadata, milline õhksoojuspumba müratase — tehnilistes andmetes on enamasti ära toodud nii siseosa kui välisosa müratase.

Kuidas võrrelda heli? Müra häälekuse võrdlemiseks on hea meeles pidada, et puulehtede kahin on 10dB, kella tiksumine ühe meetri kauguselt 30dB ning linnulaul 40dB. Kui õhksoojuspumba siseosa müratase on 55-65dB, siis võib seadet üldjuhul pidada vaikseks.

Kuidas valida õhksoojuspumba võimsust?

Võimsuse valikul tuleb arvestada järgmiste teguritega:

- elamu-korteri suurus, soojustus ja planeering
- kuhu on võimalik tehniliselt sise- ja välisosa paigaldada
- millist temperatuuri soovitakse toas hoida
- kas soovite suvel toaõhku ka jahutada
- millise kütteliigiga soovite õhksoojuspumpa kombineerida

Valiku tegemise aluseks tuleb silmas pidada nii nominaal- kui ka maksimaalvõimsust. Valiku tegemisel tasub neid silmas pidada, sest üldjuhul mida väiksem on võimsus, seda odavam on seade. Õhksoojuspumba puhul on oluline, et seade oleks valitud õige võimsusega. Juhul kui seade on võimsam on ta üledimensioneeritud, mis tähendab Teile suuremat püsikulu ja suuremat esialgset investeeringut. Juhul kui seade pole piisava võimsusega, on ta aladimensioneeritud ja töötab enamasti maksamaalvõimsusel, mis tähendab üldjuhul suuremat püsikulu ning seadmele lühemat kasutusiga. Mõõdukas üledimensioneerimine on lubatud. Aladimensioneerimise puhulon aga alati võimalus võimsust juurde lisada. Aladimensioneerimist kasutatakse ka juhul kui pole võimalik täpselt määrata hoone soojavajadust ja on vaja paigaldada mitu pumpa, siis hakatakse seadmeid lisama saavutamaks soovitud tulemus. Arvestada tuleks ka sellega, et maja/hoone soojustuse seisukord on oluline pumba valikul. Halva soojustuse korral tuleb valida suurema nominaalvõimsusega pump ja väga hea soojustuse korral on võimalik sama pumbaga kütta suuremat pinda.

Kui võrrelda erinavate tootjate poolt pakutvate seadmete võimsusi ja kasutegureid, on näha, et sama võimsuse või suurema COP väärtuse juures on mõned seadmed kõrgema müratasemega. Samas on ka turul seadmeid kus kõrge kasuteguri puhul saavutatud madal müratase. Igatahes tasub seadme minimaalset lubatud mürataset jälgida seadme soetamisel.

Millist tüüpi õhksoojuspumpasid poodides pakutakse?

Erinevate soojuspumpade vahel valides tasub kindlasti vaadelda ka seadme võimekust (võimsus ja kasutegurid ehk kW ja COP) erinevatel külmakraadidel. Mõned seadmed on külmaga efektiivsemad ja vaiksemad kui teised.

Kasutegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rokem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst. COP = saadud soojusenergia tuleb jagada kasutatud elektienergiaga ehk kui COP on 4, siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektriga 4kWh soojust. Elektriradiaatori puhul on COP väärtus kuni 1, s.t. 1 kWh elektriga toodetakse 1kWh soojust. COP väärtus antakse kataloogides vastavalt Eurovent Certification tingimustele +7°C välistemperatuuri, 20°C sisetemperatuuri juures ja seade töötab täisvõimsusel. Nende tingimuste muutumisel muutub ka seadme soojusväljastus.

Õhk-õhk soojuspumbad on heaks lahenduseks juhul, kui hoones puudub vesiküttesüsteem. Õhk-õhk soojuspumpa on soovitav valida lisakütteks, eeldusel et põhikütteks on näiteks elektri, ahju- või mõni muu kütteliik. Õhk-õhk soojuspump ei sobi põhikütteks kuna soojuselevik ei pruugi jõuda kõikidesse ruumidesse ühtlaselt. Õhk-õhk soojuspump sobib hästi avatud planeeringuga hoonetesse. Hinnad seda tüüpi soojuspumpade puhul koos paigaldustööde ja materjalidega jäävad üldjuhul vahemikku 900 — 2500 eurot. Kui eesmärgiks on kevad-sügisene lisaküte ja suvine jahutus, täidavad ka soodsama hinnaklassi seadmed kasutaja ootused. Kallimad seadmed pakuvad lisaväärtust uuenduslike funktsioonide ja ka disaini näol — näiteks suudavad osad seadmed sensorite abil tuvastada inimeste asukohad ruumis ning suunata sooja õhku just nendesse piirkondadesse, kus seda kõige rohkem vajatakse. Sama sensor võimaldab muuta temperatuuri ajal, mil ruumis ei viibita. Kõige innovaatilisemad soojuspumbad toovad tuppa värsket õhku ja suudavad õhust liigniiskust eemaldada või vastupidi — ruumis hoopis õhuniiskust suurendada.

Õhk-vesi soojuspumbad on heaks lahenduseks juhul, kui hoones on vesiküttesüsteem. Kvaliteetsete seadmete hinnad koos paigaldustööde ja materjalidega jäävad üldjuhul vahemikku 4000 — 7500 eurot. Lisaks hoone küttele on võimalik õhk-vesi tüüpi soojuspumpadega lahendada tarbevee soojendamine, jahutus ja basseini küte. Õhk-vesi soojuspumba liitmisel olemasoleva küttsüsteemiga tuleb silmas pidada, et soojuspumba väljastatavad peale-ja tagasivoolutemperatuurid sobiksid küttesüsteemi omadega. Mida madalam on küttegraafik, seda efektiivsem on soojuspumba töö.

Konditsioneeri põhifunktsooniks on jahutamine, kuid invertermudelid võimaldavad ka kütta kuni -15 külmakraadini. Konditsioneeride puhul on hinnavahemik samuti üsna lai ning siingi reguleerivad hinda suuresti just mitmete lisafunktsioonide olemasolu. Nende hulgas on näiteks liikumissensorid, mis väldib ebameeldivat pealepuhumist, vaikse režiimi funktsioon, 3D õhuvool ning võimalus seadistada konditsioneer ette juba terveks nädalaks või teha ka online seadistusi interneti teel.

Allikad: nordkliima.ee, citykliima.ee, ohksoojus.eu

Jaga
Kommentaarid