Muinsuskaitseameti aastapreemiad — vaata, millised on tänavused silmapaistvamad restaureerimis- ja ehitustööd, inimesed, avastused ja teod
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütles virtuaalsel preemiatejagamisel oma kõnes, et võib pikalt vaielda, kas meie elame kultuuri sees või elab kultuur meie sees. „Tänaseid laureaate vaadates võib kindlat väita, et kultuur tuleb nende inimeste seest, nende kätest, tegudest ja mõtetest. Ja meie saame osa sellest hoolest ja armastusest — nii oleme kõik nende loodu sees“.
Muinsuskaitseameti aastapreemiad 2021 laureaadid on:
Hästi restaureeritud mälestis — Tori Hobusekasvanduse hoonete kompleksi restaureerimine
Tunnustuse pälvisid:
- SA Eesti Maaelumuuseumid
- projektialgataja Merli Sild
- restaureerimis- ja ehitustööde teostajad: Osaühing Silindia Ehitus, PREV OÜ, OÜ SampoEhituse
- restaureerimisprojekti autorid: osaühing Arcus Projekt, Tiit Raev, DIVI Projekt OÜ
- muinsuskaitselise järelevalve teostaja: Priit Raba (Osaühing Ehitusagentuur)
Tori mõisa tallikompleksi restaureerimine lõpetati just õigel ajal: tänavu sai sealne hobusekasvandus 165-aastaseks. Eesti vanimas, juba 1856. aastal tegevust alustanud hobusekasvanduses kasvatatakse ja aretatakse praeguseni eesti ja tori tõugu hobuseid. Hoonekompleksi restaureerimine võimaldab seal jätkata seda traditsioonilist tegevust veel kaua. Ära on tehtud meeletu töö: nelja aasta jooksul restaureeriti kuus tallihoonet, Tori mõisa tallikompleksi piirdemüür koos väravaehitisega, kompleksi kuuluv Tori mõisa uus sepikoda ja mitu muud hoonet, mis ei ole küll kõik mälestised, kuid moodustavad eelmainitutega ühtse kompleksi. Heakorrastatud on ka kõik välialad.
Tori mõisa tallide restaureerimine on olnud pika ja eduka meeskonnatöö tulemus, mille nimel on näinud vaeva paljud inimesed ja ettevõtted.
Hästi restaureeritud kunstimälestis — Õnnepalee valgustite taastamine
Tunnustuse pälvisid:
- valgustite autor ja taastaja Mare Soovik-Lobjakas
- klaasmeister Ahto Sild
- tööde projektijuht Birgit Pählapuu, MTÜ OKAPI
- Katrin Kommer ja Tallinna Perekonnaseisuamet
Hästi restaureeritud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis — Haapsalus Supeluse 2 asuva Villa Friedheimi restaureerimine
Tunnustuse pälvisid:
- omanik OSAÜHING GMP INVESTEERINGUD
- projekteerija Merike Raid (Tari AS)
- kontseptsiooni autor Aivar Roosaar
- ehitaja Vilcon Ehitus OÜ — Aivar Midri ja Taavi Lang
Supeluse 2 ehk nn Villa Friedheim on Haapsalu üks sümbolhooneid, mis oli 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Haapsalu kultuuriloos väga tähtis paik. Seal on elanud silmapaistvaid isikuid ja see on olnud sajandivahetuse vilka seltskonnaelu fooniks. Hoolimata kuulsusrikkast ajaloost jäi hoone ühel hetkel tühjalt seisma. Siiski on sellel majal õnnelik saatus, kuna nüüdne omanik nägi suursuguses, kuid õnnetus seisus hoones suurt potentsiaali. See oli ka üks ajend, miks ta alustas kapitaalseid restaureerimistöid, mille käigus sai hoone tänavu tagasi oma endisaegse sära. Villa Friedheimist leiate nüüd luksusliku butiikhotelli ja restorani, mis on kuurortlinna uhke ehe.
Uus ajaloolises keskkonnas — Valga Priimetsa Kooli hoone juurdeehitise rajamine
Tunnustuse pälvisid:
- Valga Vallavalitsus
- projekteerija SIA Lauder Architects
- ehitaja Rennes OÜ
Aastaid kasutuseta seisnud vanad majad Valga südalinnas — ajaloolised Marta Pärna tütarlaste gümnaasiumi ja maksuameti hoone — on saanud nüüdisaegse juurdeehitise ning võetud kasutusele Valga Priimetsa Koolina.
Koolikompleksi vanim osa on Eesti juugendarhitektuuri üks silmapaistvaimaid näiteid. Hoone ehitati haiglaks, kuid üsna peatselt sai sellest tütarlaste gümnaasium. Keskmine, funktsionalistlikus stiilis hoone seisis kolmkümmend aastat tühjana. Juurdeehitisega taastati hoonestus Vabaduse ja Kungla tänava nurgal, kus see oli kolmkümmend aastat tagasi hävinud. Koolimaja uus tiib markeerib vana hoonestusjoont, rikastab linnaruumi ja ilmestab ajaloolist tänavat otse kesklinnas, andes sellele uue elu.
Valga valla mõtted ja soovid panid paberile arhitektuurivõistluse võitnud Riia noored arhitektid. Neil on õnnestunud hästi siduda koolikompleksi eri osad omanäoliseks tervikuks. Arhitektid on seadnud vana ja uue dialoogi nii mahtude paigutuse ja uue kasutajamugavuse pakkumise kui ka ajaloolisesse keskkonda sobivate fassaadimaterjalide abil.
On tähelepanuväärne, et kohalik omavalitsus seisab Valga kesklinna kasutuseta hoonete kasutuselevõtu ja ajaloolisesse keskkonda uute väärtuste loomise eest. Kogu protsess iseloomustab omavalitsuse püüdlust taaselustada Valga muinsuskaitseala ja taastada linnasüdamele iseloomulik tihedam hoonestus.
Aasta leid — Tartus Jakobi 5 asunud terrakota pealeid
Tunnustuse pälvisid:
- leidjad ja uurijad Keiti Randoja ja Rivo Bernotast, Arheox OÜ
2020. aastal avanes tartlaste jaoks uhke vaatepilt, kui Lutsu ja Munga tänava vahelises unises sisehoovis paljandus Tartu Ülikooli uue hoone rajamisega kaasnenud arheoloogilise uuringu käigus mastaapne ajakapsel.
Põhjasõja sündmuste aegu rusudesse ladestunud ja hilisemast ehitustegevusest imekombel suuremalt jaolt puutumata jäänud linnakvartali avamisel tekib otsekohe paralleel kuulsa Pompeiga, kus purustav loodusstiihia säilitas tulevastele põlvedele hetke. Põhjasõja hävitustöö Tartu linnas oli samalaadne ja võrdlus Pompeiga igati õigustatud. Praeguseks on arheoloogid välja puhastanud kesk- ja varauusaegse vilka linnakvartali kümmekond tellisarhitektuuris kivihoone jäänust, nende seas käsitööliste tsunftile ehk väikegildile kuulunud hoone.
Ehkki hoonemüüride väljapuhastamise käigus kogutud tuhandeist leiukatkeist vääriks mainimist nii mõnigi haruldus, tuleb erakordse pärlina tõsta esile üht punakat inimpead. See on põletatud savist hiliskeskaegne pühaku kuju fragment, mille nägemine paneb hüüdma „Vau, see on ju terrakota!“ ja lisama: „See ei olegi Jaani kirikust“.
Aasta tegu — Pärsti mõisa peahoone lasteaia ruumide rekonstrueerimine
Tunnustuse pälvisid:
- Viljandi vald
- lasteaed Päikesekiir ja direktor Astra Jamnes
- sisekujundusprojekti autor Kaari Metslang
- arhitektuurse projekti autor Eva Tammpere
Lasteaiana kasutusel Pärsti mõisa peahoone on saanud endale muinasjutulised ruumid. Kuigi Pärsti härrastemaja oli juba enne suurte tööde algust hoolsates kätes ja seda korrastati pidevalt, vajasid lasteaia ruumid põhjalikku restaureerimist. Selle asemel, et isegi kaaluda mõtet paigutada lasteaed mõnda moodsamasse ja paremas seisukorras hoonesse, otsustas Viljandi vald suunata ressursid olemasoleva ajaloolise mõisa härrastemaja ruumide taastamisse. Ja võib öelda, et see on end igati ära tasunud, sest valminud tulemus on omaette vaatamisväärsus. Hoonest leiab ajaloolise hoone eripära arvestava, kuid selgelt nüüdisaegse ja laste arengut toetava fantaasiaküllase interjööri, millega tasub minna tutvuma.
Pärandi tutvustaja — Marju Kõivupuu
2021. aasta pärandi tutvustaja tiitli pälvib folklorist, kultuuriloolane ja kultuuripärandi populariseerija, ristimetsade olulisuse teadvustamise ja uurimise ning kultuuripärandina kaitse alla võtmise algataja ja eestvedaja Marju Kõivupuu.
Foto: Anu Lepp
Marju Kõivupuu on eesti kultuuripärandit uurinud ja tutvustanud aastakümneid. Kuni 2007. aastal tehtud inventuurini olid ristimetsad Eestis suuresti teadvustamata ja kaitsmata kultuuripärand. Marju Kõivupuu ja Liis Kreebergi juhtimisel kaardistati ristipuud ja koostatud andmestiku alusel jõuti 2018. aastal esimeste ristimetsade muinsuskaitse alla võtmiseni. See töö on päädinud 15 ristimetsa tunnistamisega kultuurimälestiseks: 2020. aastal sai mälestiseks Rosma ristimets ja 2021. aastal veel neliteist ristimetsa. Töö jätkub.
Marju Kõivupuu on ristimetsade kaitse alla võtmise protsessi pidevalt toetanud. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimehena on ta seisnud ka muud liiki pühapaikade kaitse eest.
Pärandihoidja — Viljandi Vallavalitsus ja vallavanem Alar Karu
Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab Viljandi Vallavalitsust ja selle esindajat vallavanem Alar Karu.
Alar Karu on olnud Viljandi vallavanema rollis märkaja ja suunaandja. Ta on vaadanud vanu objekte lahtiste silmadega ja mitte kunagi ei ole ta vaadanud neist mööda. Viljandi vallavolikogu on oma vallavanemat toetanud ning tänu sellele on valla paljud hooned ja mälestusmärgid taastatud nii ajastutruult kui vähegi võimalik.
Alar Karu ise ütleb, et mõelda tuleb suurelt. Seetõttu tulevadki tal asjad enamasti hästi välja! Pärsti mõisa lasteaed, Tarvastu muuseum koos käsitööaidaga, Tarvastu ordulinnus, Kärstna mõis ja vabadussammas — see on ainult osa nende ehitiste loetelust, mis on aastate jooksul taastatud.
Parim uurija — Heiki Valk
Heiki Valk on teinud aastakümneid arheoloogilisi uuringuid paljudel muististel alates linnamägedest kuni külakalmistuteni. Samuti on ta ajaloouurimise kõrval pööranud mälestistele alati tähelepanu muinsuskaitse vaatenurgast ning kaalunud, kuidas tuua mälestis maastikul esile ja hoida ära rüüstetundlike muististe hävimine. Heiki Valk teeb päästeuuringutel ikka natuke rohkem kui otseselt ehituseks vaja: kui juba ollakse kohal, tuleb maastik ka arheoloogipilguga üle vaadata, on tema seisukoht.
Foto: Ulla Kadakas
Muinsuskaitseamet tunnustab Heiki Valku kõrgetasemeliste arheoloogiliste uuringute eest 2020. ja 2021. aastal Rosma linnamäel, Rannu ja Karula kiriku konserveerimisel, Põltsamaa linnuse vallikraavis, Sammaste kivikalme juures, Tarvastu ordulinnuses, Viro tsässona juures ning Paistu ja Sinialliku uutel linnamägedel.
Hea restauraator — Ain Pihl, Osaühing Rändmeister
Muinsuskaitseamet avaldab tunnustust Ain Pihlile, kelle restaureerimisprojektid on viimasel paarikümnel aastal aidanud tublisti parandada Eesti sakraalarhitektuuri seisukorda.
Ain Pihl on sakraalarhitektuuri valdkonnas silmapaistev ja pädev konstruktor-insener, kelle restaureerimisprojektid on alati kõrgel tasemel. Nende alusel on restaureeritud viimastel aastakümnetel kümnete kirikute torne, katuseid, põrandaid ja muid konstruktsioone.
Foto: Rita Valge
Pihl oskab väärtustada varasemaid insenerlahendusi ja viia neid kooskõlla tänapäeva normidega ilma väärtusi rikkumata. Taa on lahenduste leidja, kes mõtleb alati kaasa ja otsib võimalusi ning on oma valdkonna aktiivne ja hingega arendaja, pannes rõhu kvaliteedile ja väärtustele.
Hea koostööpartner — Narva-Jõesuu kiriku päästetalgutel osalenud muuseumid ja kõrgkoolid
Muinsuskaitseamet avaldab tänu ja tunnustust partneritele, kes ulatasid pärast Narva-Jõesuu õigeusukiriku põlengut oma abikäe ning tänu kellele sai nelja päevaga ühiselt tehtud töö, mis ühel konservaatoril oleks võtnud aega kaks aastat:
Sihtasutus Narva Muuseum
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum
Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum
Eesti Rahva Muuseumi
Tallinna Linnamuuseum
Tartu Kunstimuuseum
Sihtasutus Virumaa Muuseumid
Eesti Kunstiakadeemia
Kõrgem Kunstikool Pallas
14. veebruaril 2021 põles Narva-Jõesuus Jumalaema Kaasani Ikooni kirik, kus asus 105 kunstimälestist. Nende hulgas oli 19. sajandi teise poole õigeusukunsti kõrgetasemeliste esemete terviklik kollektsioon, kuhu kuuluvad nii ikoonid, lühtrid ja ripplambid kui ka liturgilised esemed. Põlengu järel oli neist esemetest võimalik päästa umbes kolm neljandikku, kuid suurem osa neist vajab konserveerimist ja restaureerimist. Narva-Jõesuu päästetalgutel tehtu on suurepärane näide meie mäluasutuste, kõrgkoolide ja konservaatorite koostöövõimest ja valmisolekust ühendada kriisis jõud ning anda lootust olukorras, mis tundub lootusetu.
Elutööpreemia — Jaan Märss
Muinsuskaitseamet avaldab pikaajalise pühendunud töö eest pärandivaldkonnas tunnustust Jaan Märsile. Jaan Märss on restauraator ja konservaator, kes on aastakümnete jooksul töötanud mitmes mäluasutuses, kuid ennekõike tuntakse teda Tallinna Linnamuuseumi legendaarse metallirestauraatorina. Tema lai pädevus ulatub peentest väärismetallist kirikuriistadest kuni suuremõõtmeliste tehnikaobjektideni.
Foto: Merike Neidrop
Oma suure kogemuse, terava silma, tundliku käe ja vaheda mõistusega on Jaan Märss päästnud ning aidanud publiku ette tuua lugematu hulga väärtuslikke objekte. Samuti on ta kunstimälestiste eksperdinõukogu liikmena olnud hindamatuks toeks Muinsuskaitseametile.
Elutööpreemia — Mati Mandel
Muinsuskaitseamet avaldab pikaajalise pühendunud töö eest arheoloogia valdkonnas tunnustust Mati Mandelile. Mati Mandel on arheoloog ja ajaloolane, Eesti Ajaloomuuseumi ja arheoloogiapärandi muinsuskaitse raudvara. Tema jalajälgi — see tähendab avastatud muistiseid muinas- ja keskajast — on täis suur osa Eestist, põhiliselt aga ajalooline Lääne- ja Harjumaa. Tema juhatatud kalmete ja asulakohtade kaevamiste tulemused on aluseks meie praegusele ettekujutusele muinasajast. Mati Mandeli eestvõttel on kümneid mälestisi tähistatud teaberohkete tahvlitega.
Foto: Ulla Kadakas
Lisaks arheoloogiale on Mati Mandel pühendanud end teise maailmasõja ja metsavendluse uurimisele, et tagada tõepärane ajaloopilt ka sellest nii keerulisest ajast. Mati Mandeli arheoloogiapärandi kaitse ja selle valukohtade teemal kirjutatud artiklite ning peetud ettekannete mõju on raske ülehinnata. Lisaks on ta arheoloogiapärandi eksperdinõukogu aktiivne, sõnakas ja südamega liige, kelle nõu on Muinsuskaitseametile suureks abiks.
Agne Trummali nimeline noore muinsuskaitsja preemia — Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Oliver Orro
Komisjon on soovinud anda selle preemia Oliver Orrole juba preemia loomisest peale 2014. aastal, kuid vahepeal liikus tänavune laureaat linnaametist Eesti Kunstiakadeemiasse, et teha lektori ja teaduri tänuväärset tööd. Statuut näeb aga ette, et preemia antakse noorele, kes töötab muinsuskaitse valdkonnas riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses.
2020. aasta algusest on Oliver Orro Muinsuskaitseameti ja Tallinna mälestiste omanike suureks rõõmuks tagasi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas, kus tema põhitöö on eritingimuste andmine. Oma naasmisega on ta toonud osakonna töösse uue kvaliteedi, pakkudes omanikele ja koostööpartneritele nõu ning võimalust arutleda mälestiste väärtuste, samuti nende hoidmise ja arendamise üle ka sisuliselt. Oliver Orro peaaegu et entsüklopeedilised teadmised arhitektuuri- ja kultuuriloost ning seisukohtade alati sisukad põhjendused on eeskujuks kõigile kolleegidele.
Rahva lemmikud — Tori Hobusekasvanduse hoonete kompleksi restaureerimine, Kostivere mõisa küüni restaureerimine ja Haapsalus Villa Friedheimi restaureerimine
Tänavu said ka Delfi ja moodnekodu.ee lugejad anda oma hääle ja valida rahva lemmikud kolmes kategoorias — hästi restaureeritud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis, uus ajaloolises keskkonnas ja hästi restaureeritud mälestis. Publiku lemmiku tiitlid pälvisid:
- Hästi restaureeritud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis — Haapsalus Supeluse 2 asuva Villa Friedheimi restaureerimine
Tunnustatavad:
omanik GMP Investeeringud OÜ
projekteerija Merike Raid (Tari AS)
kontseptsiooni autor Aivar Roosaar
ehitaja Vilcon Ehitus OÜ — Aivar Midri ja Taavi Lang
- Uus ajaloolises keskkonnas - Kostivere mõisa küüni restaureerimine
Tunnustatavad:
omanik Indrek Uik (OÜ Raidmaa)
projekteerijad Eva Laarmann ja Liina Tammaru
- Hästi restaureeritud mälestis — Tori Hobusekasvanduse hoonete kompleksi restaureerimine
Tunnustatavad:
SA Eesti Maaelumuuseumid
projektialgataja Merli Sild
ehitustööde teostaja Silindia Ehitus OÜ
ehitustööde teostaja PREV OÜ
ehitustööde teostaja OÜ SampoEhituse
restaureerimisprojekti autorid OÜ-st Arcus Projekt
restaureerimisprojekti autor Tiit Raev
restaureerimisprojekti autorid Divi Projekt OÜ-st
muinsuskaitselise järelevalve teostaja Priit Raba OÜ-st Ehitusagentuur
