Pottsepp Valdur Kolla selgitab lähemalt, kuidas ahju õigesti kütta ning mis juhtub küttekoldega, kui seal siiski prahti ja niiskeid puid põletatakse.

Ahju ja kamina kütmise kolm reeglit

  • Ära põleta ahjus prahti – läikivat ega värvilist paberit, suitsupakke, toiduümbriseid jne
  • Küta ainult kuivade puudega
  • Süüta puud pealt


Ilmselt ei pea seletama, miks pole hea põletada kilet. Toiduümbrised, suitsupakid ja muud esmapilgul papist-paberist pakendid sisaldavad peidetult või nähtavalt niiskuskindlat kihti. Ajakirjad ja reklaamid on trükitud tavapäraselt läikivale paberile. Pool sellest värvilisest ilust on sellised keemilised ühendid, mida ei peaks suitsuga korstnast õue saatma. Seal liiguvad inimesed ja mängivad meie lapsed ning miks mitte mõelda laiemalt ka taimede, loomade ja kogu maa peale?

Miks ei tohi kütta niiskete puudega?

Puudesse jääb alati mingi niiskus. Me ei saa seda tavaoludes kätte, kuna see seostub ümbritseva õhuniiskusega. Küttesobilikuks loetakse puud, mille niiskusesisaldus on 20% või alla selle. See 20% on vesi, mis tuleb kütteprotsessis puust välja aurutada enne kasutegurlikku põlemist. Kui niiskus on suurem, siis kasutegur langeb, kuna vee väljaaurutamise protsess on pikem ja veeauru rohkusest tingitult on temperatuur koldes madal. Kuna temperatuur on madal, siis korstna tippu ei jõua nõutud 60 ning niiskus hakkab kondenseeruma lõõri seintele, eriti korstnas. See omakorda seob koldest väljuva suitsu, mis sisaldab madala temperatuuri tõttu hulgaliselt koldes lõpuni põlemata osakesi. Sellise protsessi tulemusel tekib tuleohtlik tume ollus, mida nimetatakse pigiks. Teatud oludes võib pigi lõõrides (tavapäraselt korstnas) süttida ning siis on piltlikult öeldes tegu „vene ruletiga“ – kas korsten peab või mitte. Vanemad korstnad ei pruugi. Pigi põleb 1000-1200 juures ning põleng toimub ülerõhu juures, st tuli otsib teed ka läbi pragude. Lisaks on argumendiks ka õhusaaste - madala temperatuuri juures ei teki puhast põlemist. Korstnast väljuv suits on tume, st sisaldab hulgaliselt lõpuni põlemata osakesi. Seega põletades üle 20% niiskusega puud, rikud ära oma küttekeha ja korstna, saastad ümbritsevat õhku ning loodust ja sooja saad seal juures vähe.

Pealtsüütamine – seda on harjumuslikult raske muuta, aga peaks!

Puidu põlemine toimub faaside kaupa – kõigepealt aurutatakse välja vesi, siis väljub puidust puugaas ja viimaks toimub söestumine. See protsess ei ole ühene vaid koldes toimub alguses kõik läbisegi ja korraga, sest puud on erineva paksusega, kuumus hajutatud ning hakatuseks on tavaliselt peened pilpad. Kui leek on all, siis pealpool toimub aurustumine ja juba hakkavad tekkima gaasid, mis koos aurudega kolde lae alla tõusevad ja sealt lõõride kaudu korstnasse lendavad. Need põlemata gaasid lendlevad, kuni kolle saavutab igast nurgast pea 300 temperatuuri. Seni aga toimub mittetäielik põlemine ning ümbruse saastamine. Kui süütad pealt, siis on kuumus ülal. Kuumusest tekivad tulepesa all gaasid, mis tõusevad esmalt üles, st liiguvad läbi leegi või selle lähedalt, süttivad ja põlevad. Saaste kütteprotsessi algfaasis on tunduvamalt väiksem.

Mida veel ohutust kütmisest teada?

Euroopas on mitmied ahjulaborid, kus põhipalgal olevad insenerid teevad igapäevaselt mõõtmisi, arvutusi, projekteerimist ja projekteeritu tulemuste hindamist. Nemad oma arvutuste ja mõõteriistadega omavad arvulist infot erinevate küttesüsteemide tõhususest ja toimivusest, töötades nende põhjal välja uusi metoodikaid ja küttelahendusi. Me peaksime võtma teatud tõsidusega neilt saadud infot.
Kui plaanid uut küttekeha, siis arutle enne litsentseeritud pottsepaga. Tänapäeva ahi rajaneb arvutustele ja dimensioneeritakse välja vastavalt ruumi vajadusele töötama ökonoomselt. Nagu „nõukaaegne“- ja tänapäevane auto – mõlemad sõidavad, aga üks võtab poole vähem kütust ning saastab oluliselt vähem.

Erinevatel küttematerjalidel on erinevad omadused

Küttepuude kohta tasuks teada seda, et tihedad ja rasked puud (saar, tamm, vaher, õunapuu) annavad põledes rohkem energiat (kuuma). Neid ei tohiks panna koldesse sama palju, kui leppa. Kuna tihedad puud annavad kolmandiku rohkem kuuma, siis tasuks neid ahju panna kolmandik tavapärasest kogusest vähem või segi lepaga. Sama kehtib puitbriketi kohta.

Algajale ahjukütjale on kõige olulisem info, et ahi saavutab oma töösoojuse umbes tund peale siibri sulgemist, ehk teisisõnu - ahju ei tohi kütta, kuni ta kuumaks läheb! Lõhkiköetud ahjud on pottseppade töös igakuised nähtused.

Enamuste probleemide ärahoidmiseks:

  • Küta kuivade puudega, õigete kogustega ja küttekeha valmistaja poolt sätestatud perioodilisusega. Puhasta küttesüsteemi igal aastal! Harju pealt süütama.


Ilusat sügist ja talve!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid