Enne talve korstnad korda — kui tihti peab seaduse järgi korstent puhastama?
Tänavu kevadel muutus tuleohutuse seadus ning varasem korstnapühkimist reguleeriv §11 muudeti kehtetuks. Selle asemel jõustus §11¹, milles olulisemaks muudatuseks on see, et enam ei ole korstnapühkijal kohustust esitada ehitise valdajale traditsioonilist korstnapühkimise akti. Selle asemel peab korstnapühkija ehitise valdajat teavitama valdajat küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast ning puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest või tuleohust. Ka ei pea enam gaasiseadme korstnat igal aastal puhastama ja kontrollima.
Kordame üle, mida ütleb § 111 ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta?
(1) Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud puhastamissagedust, tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.
(2) Gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri peab korstnapühkija puhastama kord nelja aasta jooksul ning teavitama valdajat korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast.
(3) Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid.
(4) Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib kutse- ja majandustegevusena osutada pädev isik, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.
(5) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada suitsulõõrides tahma, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes teavitab valdajat küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast.
(7) Korstnapühkija esitab ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta andmed päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puhastamise päevast.
(8) Korstnapühkija teavitab valdajat ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest või tuleohust ning kannab andmed avastatud puuduse kohta päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puuduse avastamise päevast.
(9) Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
