Muinsuskaitseameti aastapreemiaid jagatakse kokku 13 valdkonnas: hästi restaureeritud mälestis, hästi restaureeritud kunstimälestis, hästi taastatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis, uus ajaloolises keskkonnas, aasta leid, aasta tegu, pärandi tutvustaja, pärandihoidja, parim uurija, hea restauraator ja hea koostööpartner, lisaks antakse välja ka muinsuskaitse elutööpreemia ning Agne Trummali nimeline noore muinsuskaitsja preemia. Tänavu saavad ka Delfi ja moodnekodu.ee lugejad anda oma hääle ja valida rahva lemmikud kolmes kategoorias — hästi restaureeritud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis, uus ajaloolises keskkonnas ja hästi restaureeritud mälestis.

Vaata allpool nende kolme kategooria objekte ja anna igas kategoorias oma lemmikule hääl!

HÄSTI RESTAUREERITUD HOONE MUINSUSKAITSEALAL VÕI KAITSEVÖÖNDIS


Meie ajaloolist keskkonda rikastavaid maju pole kunagi liiga palju. Iga korrastatud ilmega kaunis hoone paistab silma ja on uhkuseks nii omanikule kui ka tervele linnale.

1. Haapsalus Kalevi 4 asuva hoone restaureerimine

Tunnustatavad:
omanikud Madiken ja Lauri Oja
projekteerija Harry Lindemann

Haapsalus jalutades tasub seada sammud Kalevi tänavale, sest sealt leiame ühe armsa, värskelt restaureeritud puitmajakese. Kalevi 4 hoone restaureerimise juures väärib suurt tunnustust see, kuidas omanikud seda tegid. Projekt sai alguse maja eripärasse süvenemisest, probleemide väljaselgitamisest, spetsialistide kaasamisest ja uuringute tellimisest. Nagu vanade majade puhul ikka, pakkus restaureerimisprotsess palju ootamatuid olukordi: hoonest leiti majavamm, katusekonstruktsioon osutus amortiseerunuks, üks hoone nurk vajas proteesimist, palju võttis aega drenaaži rajamine ja hoone ümbrusele vajalike kallete andmine. Aga nagu öeldakse: läbi raskuste tähtede poole! Tulemus on muljetavaldav ja suurt pingutust väärt.

2. Tallinnas Staapli 10 asuva hoone restaureerimine

Tunnustatavad:
omanik Kuuba Group OÜ
endine omanik Noblessner Arendus OÜ
projekteerija Apex Arhitektuuribüroo OÜ
ehitaja 1Partner Ehitus OÜ — Üllar Hinno
muinsuskaitselise järelevalve teostaja Urve Rukki

Noblessneri sadamalinnak on saanud juurde veel ühe kvaliteetselt restaureeritud hoone: 1913. aastal ehitatud miinisadama elektrijaama, mis on nüüd modernne büroohoone. Kuigi Staapli 10 ei ole kultuurimälestis, taastati see mälestisele väärilisel viisil. Restaureerimisel säilitati palju originaalseid fassaadidetaile ning autentset viimistlust ja siselahendust, lisaks keskenduti uusi lisandusi kavandades just ajaloovõlu hoidmisele. Eraldi väärib esiletoomist omanike, ehitaja, muinsuskaitselise järelevalve ja muinsuskaitseametnike viljakas koostöö. Samuti ei saa tähelepanuta jätta omaniku valmidust teha parima lõpptulemuse nimel ekstra samme, näiteks tellis ta muinsuskaitselise järelevalve.

3. Kuressaares Pargi 2a asuva hoone restaureerimine

Tunnustatavad:
Pargi tn 2a korteriomanikud
ehitaja Pihla Grupp OÜ

Pargi 2a hoone on arhitektuurigurmaanide jaoks tõeline pärl, kuna esindab Kuressaare vanalinnas vähelevinud funktsionalistlikus stiilis hoonetüüpi. Hoone suur väärtus pole märkamatuks jäänud ka selle elanikele, kes võtsid ette mahukad restaureerimistööd ja seadsid eesmärgiks taastada hoone autentne ilme. Töö käigus tuli vahetada välja amortiseerunud katusekonstruktsioon ning seinad vajasid suuremaid ja väiksemaid parandustöid. Lisandusid fassaadide taastamine ja muud kosmeetilised parandused. Ja mis eriti kiiduväärt: alles hoiti kõik restaureeritavad uksed-aknad!

4. Pärnus Hommiku 5/1 ja 5/2 asuvate hoonete restaureerimine

Tunnustatavad:
omanikud Chi Keung Ivan Wongi ja Zhujing Suzy Li Baltic TCM OÜ-st
projekteerija ja järelevalve tegija Arhitektibüroo Pind OÜ

Hommiku tänaval on saanud korda kaks terviklikult restaureeritud ajaloolist hoonet. Pikka aega tühjana seisnud ja Pärnu kolemajadeks tituleeritud hoonete saatus oli veel paar aastat tagasi lahtine. Muutuse tõi uus omanik, kes seadis eesmärgiks hooned taastada ja võtta need kasutusele idufirmade keskusena. Lõppenud restaureerimistööd paistavad silma hea kvaliteedi ja tundliku lahenduse poolest. Selles mängis suurt osa üksikasjalik restaureerimisprojekt, mis kajastab põhjalikke teadmisi kohalikust ehitustraditsioonist.

5. Haapsalus Supeluse 2 asuva Villa Friedheimi restaureerimine

Tunnustatavad:
omanik GMP Investeeringud OÜ
projekteerija Merike Raid (Tari AS)
kontseptsiooni autor Aivar Roosaar
ehitaja Vilcon Ehitus OÜ — Aivar Midri ja Taavi Lang

Supeluse 2 ehk nn Villa Friedheim on Haapsalu üks sümbolhooneid, mis oli 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Haapsalu kultuuriloos väga tähtis paik. Seal on elanud silmapaistvaid isikuid ja see on olnud sajandivahetuse vilka seltskonnaelu fooniks. Hoolimata kuulsusrikkast ajaloost jäi hoone ühel hetkel tühjalt seisma. Siiski on sellel majal õnnelik saatus, kuna nüüdne omanik nägi suursuguses, kuid õnnetus seisus hoones suurt potentsiaali. See oli ka üks ajend, miks ta alustas kapitaalseid restaureerimistöid, mille käigus sai hoone tänavu tagasi oma endisaegse sära. Villa Friedheimist leiate nüüd luksusliku butiikhotelli ja restorani, mis on kuurortlinna uhke ehe.

HÄSTI RESTAUREERITUD MÄLESTIS


Kultuuripärandi säilitamine on meie kõigi ühine ülesanne ja hästi säilinud pärand meie ühine rõõm. Hästi restaureeritud mälestised on palju rohkem kui pelgalt silmailu — need on osa meie ühisest loost.

1. Kärdla kiriku restaureerimine

Tunnustatavad:

Tiit Harjak Kärdla Kiriku SA-st
Enn Kunila Kärdla Kiriku SA-st
projekteerija Elo Sova ja Kalli Holland Vana Tallinn OÜ-st
restaureerija Haasoja OÜ
restauraator Janika Roosa Mööbliorav OÜ-st
muinsuskaitselise järelevalve teostaja P.P. Ehitusjärelevalve OÜ

Kahe aasta jooksul tehtud restaureerimistööd päästsid 19. sajandist pärit Kärdla kiriku lagunemisest. Kirik on saanud uue katuse, põranda ja küttesüsteemi ning selle uksed ja aknad on restaureeritud. Värske ilme on saanud ka hoone interjöör. Hea akustikaga kirikuhoonet saab nüüd kasutada aasta ringi nii jumalakoja kui ka kontserdipaigana. Kärdla kiriku taastamine sai teoks tänu Kärdla Kiriku Sihtasutuse nõukogu esimehe Enn Kunila lahkele toetusele ja restaureerimist juhtinud koguduse juhatuse esimehe Tiit Harjaku toele.

2. Viljandi mõisa restaureerimine

Tunnustatavad:

omanik OÜ Modify — Viktor Siilats ja Aivar Lõhmist
projekteerija OÜ Restor
restaureerimis- ja ehitustööde teostaja OÜ Unico Eesti — Jaanus Erm ja Enn Holland
muinsuskaitselise järelevalve teostaja Viljar Laidvee (OÜ Telora)

Ungern-Sternbergidele kuulunud Viljandi mõisahoone on valminud 1880. aastal. Ajaloo keerdkäikudes on hoonel olnud palju omanikke ning 2018. aastaks oli see nukras seisus ja vajas hädasti restaureerimist. Sellele tänuväärsele tööle pühendus esivanemate kaudu Viljandiga seotud ettevõtja Viktor Siilats.

Mõisa taastamisse on andnud panuse suur meeskond, kes otsis ühiselt parimaid lahendusi. Omanik luges hoolega omaaegseid mälestusi saalide sisustuse kohta ning nüüd on lossi seintel jälle tuntud kunstnike maalide koopiad, vanad fotod mõisas tegutsenud isikutest ja värvikihtide alt välja puhastatud maalingud. Kaunid puutrepid säilitati tänu arhitektide nutikusele nii, et ka tuleohutus on kindlalt tagatud. Tänavu augustis avati mõisahoone uksed külalistele butiikhotelli Schloss Fellin nime all.

3. Tori Hobusekasvanduse hoonete kompleksi restaureerimine

Tunnustatavad:

SA Eesti Maaelumuuseumid
projektialgataja Merli Sild
ehitustööde teostaja Silindia Ehitus OÜ
ehitustööde teostaja PREV OÜ
ehitustööde teostaja OÜ SampoEhituse
restaureerimisprojekti autorid OÜ-st Arcus Projekt
restaureerimisprojekti autor Tiit Raev
restaureerimisprojekti autorid Divi Projekt OÜ-st
muinsuskaitselise järelevalve teostaja Priit Raba OÜ-st Ehitusagentuur

Tori mõisa tallikompleksi restaureerimine lõpetati just õigel ajal: tänavu sai sealne hobusekasvandus 165-aastaseks. Eesti vanimas, juba 1856. aastal tegevust alustanud hobusekasvanduses kasvatatakse ja aretatakse praeguseni eesti ja tori tõugu hobuseid. Hoonekompleksi restaureerimine võimaldab seal jätkata seda traditsioonilist tegevust veel kaua.

Ära on tehtud meeletu töö — nelja aasta jooksul restaureeriti kuus tallihoonet, Tori mõisa tallikompleksi piirdemüür koos väravaehitisega, kompleksi kuuluv Tori mõisa uus sepikoda ja mitu muud hoonet, mis ei ole küll kõik mälestised, kuid moodustavad eelmainitutega ühtse kompleksi. Heakorrastatud on ka kõik välialad. Tori mõisa tallide restaureerimine on olnud pika ja eduka meeskonnatöö tulemus, mille nimel on näinud vaeva paljud inimesed ja ettevõtted.

UUS AJALOOLISES KESKKONNAS


Öeldakse, et ei ole paremaid, halvemaid aegu. Võib-olla. Kuid kindel on see, et igal sajandil on õigus jätta jälg meie arhitektuurilukku. Uue ja vana oskuslikust, säästvast ja kvaliteetsest sidumisest võidab nii pärand kui ka nüüdisarhitektuur.

1. Kostivere mõisa küüni restaureerimine

Tunnustatavad:
omanik Indrek Uik (OÜ Raidmaa)
projekteerijad Eva Laarmann ja Liina Tammaru

Kostivere mõisa küün on maalilise Jõelähtme jõe ääres asuv lihtne graniitkividest hoone, mille nurgad ja avade küljed on laotud klompimata paekividest. Kui pärast aastaid käest kätte ringlemist sai kinnistu omanikuks Indrek Uik, olidki hoonest alles kõigest kiviseinad ja põrandaplaadid. Uue omaniku ja ta pere toimekuse tulemusel on pragunenud müüridest saanud toimiv elamuskeskus.
Müürid säilitati ja restaureeriti ning vanu põrandaplaate taaskasutati, kõik muu ehitati uus. Välisilme jäeti pigem traditsiooniline. Et hoone haakuks ülejäänud mõisaansambliga, valiti sellele plekk-kattega viilkatus ja küünile sobivad robustsed plankuksed. Üleni klaasitud otsaviil ja plankuste taga peituvad suured klaasuksed ei jäta siiski kahtlust, et tegu on tänapäevase lisandusega ajaloolisele hoonele.

2. Kuressaare päevakeskuse juurdeehitise rajamine

Tunnustatavad:
Saaremaa Vallavalitsus
projekteerija molumba OÜ
peatöövõtja Arens Ehitustööd OÜ

Kuressaare eakate päevakeskuse juurdeehitis on suurepärane näide ajaloolist linnaruumi arvestavast uusehitisest, mis oma mahuga sobitub harmooniliselt varasemate hoonete vahele. Linnarahvas unistas pikalt korralikust saalist, kus saaks korraldada pidusid ja kontserte. Olemasolevat maja paraku selleks kohandada ei saanud, mistõttu hakati pidama plaani täiesti uue osa kavandamiseks.
Arhitektuurivõistluse võidutöö lahendus on tänapäevases võtmes, kuid tõlgendab Kuressaare ajaloolisi hooneid tundlikult. Nüüdisaegse vormiga ehituses on kasutatud sealsele vanalinnale iseloomulikke ehitusmaterjale. Valtsitud plekk-katus ja paekivist otsasein seovad hoone suurepäraseks visuaalseks tervikuks kinnistule 19. sajandil rajatud tänavaäärse peahoonega.

3. Valga Priimetsa Kooli hoone juurdeehitise rajamine

Tunnustatavad:
Valga Vallavalitsus
projekteerija SIA Lauder Architects
ehitaja Rennes OÜ

Aastaid kasutuseta seisnud vanad majad Valga südalinnas — ajaloolised Marta Pärna tütarlaste gümnaasiumi ja maksuameti hoone — on saanud nüüdisaegse juurdeehitise ning võetud kasutusele Valga Priimetsa Koolina. Koolikompleksi vanim osa on Eesti juugendarhitektuuri üks silmapaistvaimaid näiteid. Hoone ehitati haiglaks, kuid üsna peatselt sai sellest tütarlaste gümnaasium. Keskmine, funktsionalistlikus stiilis hoone seisis kolmkümmend aastat tühjana. Juurdeehitisega taastati hoonestus Vabaduse ja Kungla tänava nurgal, kus see oli kolmkümmend aastat tagasi hävinud. Koolimaja uus tiib markeerib vana hoonestusjoont, rikastab linnaruumi ja ilmestab ajaloolist tänavat otse kesklinnas, andes sellele uue elu.

Valga valla mõtted ja soovid panid paberile arhitektuurivõistluse võitnud Riia noored arhitektid. Neil on õnnestunud hästi siduda koolikompleksi eri osad omanäoliseks tervikuks. Arhitektid on seadnud vana ja uue dialoogi nii mahtude paigutuse ja uue kasutajamugavuse pakkumise kui ka ajaloolisesse keskkonda sobivate fassaadimaterjalide abil.

On tähelepanuväärne, et kohalik omavalitsus seisab Valga kesklinna kasutuseta hoonete kasutuselevõtu ja ajaloolisesse keskkonda uute väärtuste loomise eest. Kogu protsess iseloomustab omavalitsuse püüdlust taaselustada Valga muinsuskaitseala ja taastada linnasüdamele iseloomulik tihedam hoonestus.

Muinsuskaitseameti aastapreemiate nominendid valis välja ekspertidest koosnev žürii avaliku ideekorje käigus tehtud ettepanekute põhjal. Žürii esimehe, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul räägib kandidaatide püsivalt kõrge arv sellest, et kultuuripärand on inimestele oluline.

“Eriti rõõmustav oli üles seatud kandidaatide rohkus pärandi tutvustaja ja pärandihoidja kategooriates,” ütleb Siim Raie. “Neid inimesi, kes südame sunnil ja omast heast tahtest ning ajast hoiavad ja hooldavad meie ühist kultuurivara, on nii vabatahtlike kogukonnaliidrite kui ka omavalitsusjuhtide hulgas.”

Teiste Muinsuskaitseameti aastapreemiate nominentidega saad tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel. Tänavustele preemiatele esitati kokku 79 kandidaati üle Eesti, laureaadid kuulutatakse välja 11. novembril MOMU Mootorispordi Muuseumis. Üritus toimub virtuaalselt ja kantakse üle Muinsuskaitseameti Facebooki lehel.