Kui aga vastu akent krabistab vihm, taevas on pilves ja puhub korralik tormituul, siis mõtleb enamik meist, et parem oleks üldse voodist mitte tõusta. Positiivset energialaengut ei teki.

Samamoodi nagu päikesevalgus või selle puudumine mõjutab meie emotsioone ka kunstlik ehk lambivalgus. Seetõttu on väga oluline valgustuse planeerimine juba varajases ehituse või renoveerimise etapis. Olenevalt ehituskonstruktsioonidest on hilisem valgustite paigutuse muutmine ääretult keeruline ja tulemus võib jääda visuaalselt häiriv.

Päikesevalgus ei mõjuta ainult meie emotsioone, vaid ka otseselt meie tervist. Ega asjata öelda, et inimene vajab päikest sama palju kui õhku, vett ja toitu. Märkamatult vales kunstlikus valguses päevi veetes võivad tekkida või ägeneda seni varjul olnud kroonilised haigused. Viimasel ajal on näiteks üha enam noori pöördunud psühhiaatrite poole sügava depressiooni tõttu ja mitmetel juhtudel on põhjuseks pimedas toas arvuti kasutamine.

Kuidas siis saavutada kodus päevase valgustsükliga ühilduv valgustus?

Parim meetod on valgustite kombineerimine – lae-, seina-, põranda- ja lauavagustitega luuakse erinevaid valguskombinatsioone, mida kasutada vastavalt akendest tuppa langeva valgusvoo muutumisele ning loomulikult lähtuvalt tubastest tegevustest. Valgustite planeerimisel ei kehti reegel „vähem on rohkem”. Ühe laevalgustiga elutoas ei saa täita kõiki vajalikke funktsioone – näiteks lugemiseks ainuüksi laevalgustusest ei piisa.

Teine aspekt, millele kindlasti tähelepanu pöörata, on valgustite funktsionaalsus. Tänapäeva moodsas maailmas lisandub n-ö vidinatega valgusteid nagu seeni pärast vihma. Alustati puldist sisse-välja lülitusfunktsiooniga ja praeguseks hetkeks oleme jõidnud mobiilirakendusteni, millega kasvõi maailma teisest otsast panna kodused valgustid värve muutma. Kas kõik need funktsioonid ka päriselt kasutust leiavad, seda otsustab iga kasutaja ise.

Mis aga on eluliselt tähtsad omadused, mida valgusti või valgusallika soetamisel jälgida? Igal pakendil on kirjas võimsus (W), valgusvoog (lm) ja valgustemperatuur (K). Ideaalne valgusti on see, mis lubab reguleerida nii valgusviljakust, lihtsamini öeldes valgustugevust, kui ka valgustemperatuuri. Valgustugevuse reguleerimine on paljudele tuttav ja arusaadav, kuid milleks muuta valgustemperatuuri?

Madalam valgustemperatuur (2200–3000 K) tähendab, et valgus on soe, domineerivad kollased, oranžid ja punased toonid. Veel hiljuti olid meil kasutusel vaid hõõglambid 3000 K. Mida kõrgem on temperatuur, seda sinisem on valgus. Valgustemperatuur mõjutab otseselt seda, kuidas meie silm objekti värvust tajub. Näiteks päikeselise või pilves ilmaga tajume ühe ja sama objekti värvust erinevalt.

Piltidel 4000 K valgusega Adeline ja 3000 K valgusega Helios.

Kunstliku valguse puhul on oluline, et suudaksime jäljendada päevast valgustsüklit. Päevasel ajal peaksime kasutama kõrgema valgustemperatuuriga valgust (4000 K ja üle selle). See hoiab meid erksana, soodustab ajurakkude tööd ja suurendab meie produktiivsust. Õhtu saabudes vähendame valgustemperatuuri ja enne magamaminekut võiks see olla 2200 K lähedal. Näiteks küünlavalguse temperatuur on 1500 K. Soe valgus soodustab melatoniini teket ja tagab meile kiire uinumise ning parema unekvaliteedi. Parem uni aga parandab meie elukvaliteeti, muudab meid päevasel ajal energilisemaks ja rõõmsameelsemaks. Mõnedel valgustitel on olemas funktsioon „Dim to warm”, mis tähendab, et kui vähendada valgustugevust, väheneb ka valgustemperatuur.

Eriti tundlikud valguse suhtes on lapsed, nende arenev organism on väga vastuvõtlik erinevatele muudatustele ümbritsevas keskkonnas. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu kooliteed alustavate laste õppimistingimustele. Ideaalne lauavalgusti koolitöödeks võimaldab muuta nii valgustugevst kui ka temperatuuri. Nii koormatakse lapse silma kõige vähem ja kodused tööd saavad tehtud kiiremini ning pingevabamalt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii üle- kui ka alavalgustus mõjutavad meie emotsioone ja tervist negatiivselt. Seetõttu on mõistlik valgustuse planeerimisel kõik aspektid sügavalt läbi mõelda ja vajadusel konsulteerida spetsialistiga.

Jaga
Kommentaarid